vandaliseerimise ohtu. Kui tekib puhkeala – kontroll ja teabetahvlid. 9. Objekti informatiivsus (teabe piisavus, objektide arusaadavus jms) Objektile lisaks 1 teabetahvel kirjeldamaks objekte ja nende eesmärke ja kasutust. 10. Objekti füüsiline koormus, kui keeruline on füüsiliselt ja kui palju aega üks külastaja rajatisel viibib Rada on füüsiliselt vähenõudev – sõidukiga läbimine. Objekt üldiselt samuti. Ujumiskoht ja istekohad + lõkkekoht. Ei nõua suurt füüsilist pingutust. Hetkeliste andmete järgi veedab üks motospordiga tegelev noor seal tavaliselt umbes 3 tundi. 11. Kuidas edastatakse vajalik informatsiooon külastajatele (info uudsus, esitlus, teabe- omandatavus ja arusaadavus) Teabetahvlid, informatsioon ka internetis kättesaadav.
Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3
Teavet oli piisavalt, rada oli vaadeldav. Kõik objektid olid arusaadavad, infotahvlitelt sai lisainfot. 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine ja väga atraktiivne. Erinevate liikide kohta olid püstitatud infotahvlid. Raja atraktiivsust rikkus aga pidev mootorimüra maanteelt. Loodus on Viru rabas ilus, aga loodushääli kuulama pole sinna küll mõtet minna. Ilusad rabajärved: Ujumiskoht: 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Rada oli füüsiliselt vähenõudev. Lihtne läbida ka vigastusega. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Jah. 7) Kas rada meeldis sulle? Olen rajal väga mitu korda käinud, seega ei olnud minu jaoks seal enam midagi huvitavat. Seal on ilus, aga vabatahtlikult ei oleks ma lähiajal sinna läinud. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas.
olmejäätmeid. Kubija järve põhjast võis varem leida igasuguseid asju, näiteks oli seal raudvoodi, tool ja muid esemeid. Praeguseks on see probleem lahendatud, vesi on oluliselt puhtam ja läbipaistvam. Järve põhja on korduvalt puhastatud nagu ka järve vett. Kubija järve puhastus toimub rohkem kui üks kord aastas, mistõttu on veekvaliteet väga hea. Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht. Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets.
) Veekaitse - Harjutusvälja planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et ranna- ja kaldakaitse seadus kehtestab piirangud veekogudega külgnevate alade kasutamisele. Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini. 2 Suplemine ja ujumine - Ujumine on lubatud, kui on tagatud tervisele ohutud tingimused: - veekogu vee temperatuur ei tohi olla alla +16º C ja veevoolu kiirus üle 0,5 m/s; - ujumiskoht ei tohi olla ohtlikult sügav; - veekogu põhi peab olema liivane või kruusane, lauge, järsakuteta, aukudeta, teravate kivideta, mudata, ujumist segava taimestikuta ja veetaimedest läbikasvudeta; - ujumiskoha piiridesse ei tohi jääda külmaveeallikaid ega veekeeriseid. Ujumine on keelatud: - kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16ºC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s; - varem kui 45 min pärast sööki; - üksi või pimedas;
airBaltic, päevas toimub neli edasi-tagasi lendu: kaks Riiga ja kaks Stockholmi. Tartu asub Lõuna- Eestis, Tallinnast 186, Riiast 256 km ning Moskvast 719 km kaugusel. Linn asetseb Suure Emajõe kahel kaldal kohas, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub liivakivi. Tartu asukoht Eesti kaardil: Tartu loodus on igati linnale omane, seal asub palju parke, veekogusid ning haljasalasid. Suuremad veekogud Tartus on Vanemuise tiik, Supilinna tiik, Raadi järv ning populaarne ujumiskoht Anne kanal. Üks ilusamaid looduslikke kohti asub Toomemäel, kus on palju haljastust ning kena vaatega maastik. Tartus on ka 44 looduskaitseobjekti, näiteks kaks parki, 3 alleed ning 1 haruldaste taimede kaitseala. Kliima on Tartus parasvöötmeline nagu mujal Eestiski. Suved on jahedad-soojad ning talved külmad. Temperatuur võib talvel langeda isegi alla -30 °C. Keskmine õhutemperatuur Juulis ulatub kuni 21,9 kraadini ja Jaanuaris -4,2 kraadini, aasta keskmine on 9 kraadi (2007. aasta).
law. 6 References: Garlick, S. (2015) “The battle for the Estonian coastline” The Baltic Times, 5.August ETA. (2001 ) “Pro Kapital ostis Kalaranna ASi” Delfi, 18.May Accessible: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pro-kapital-ostis-kalaranna-asi?id=50881531 Klemeni, K. (2011) “Kalarand, the sea and the public interest.” Estonian Art, Vol. 27, Issue 2, p. 36-39. Kuusk, H.(2015) “Rand või sadam? Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all.” Eesti Päevaleht, 07.August. Lift11 Urban Installations Festival Tallinn 2011. (2011) “Kalarand” Accessible: http://www.lift11.ee/installatsioon/kalarand.html MTÜ Telliskivi Selts board. (2014) “Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata.” Postimees, 16.July. Pro Kapital homepage Accessible: http://prokapital.com Äripäev. ( 1997) “President on Armuneeme ära ostnud.”Äripäev, 16.March Accessible: http://www.aripaev
gruppe. Samuti on oluline külastajate vanusestruktuur, kas on tegemist lastega ja noortega või küpsete, vanemate inimestega. Olemuslikult ja avalduvate mõjude alusel tuleb eristada kaitsealadel paiknevate veekogude kallastel päevitajaid näiteks seikleja tüüpi seljakottide ja täisvarustuses puritaanlikku sõltumatust ja looduselamust otsivatest matkajatest. Külastusseire tähenduses ja vastava metoodika arendamisel peetakse silmas külastus- objektide ja tõmbekohtade (näiteks ujumiskoht) külastajaid, mis väljendub külastus- koormusena, mitte üksikute seiklejate mõjude tuvastamist kaitseala vähekäidavates kohtades. Samal ajal tuleb tunnistada, et üksikkülastuste mõju vähekäidavas ja üsna puutumatus, aga külastustaristuta paigas võib samuti läheneda kiiresti taluvuslävele ja osutuda sama kriitiliseks kui massikülastused sihtotstarbeliselt korraldatud külastus- objektidel. RMK 2003., 2006. ja 2010
annaabi.ee 
