NB! Kui buss on süttinud või vees ja kannatanuid on võimalik välja aidata enda elu ohtu seadmata, tee seda viivitamatult, vaatamata vigastustele. · Likvideeri oht sõiduki süttimiseks, selleks eemalda võimalusel akult miinusjuhe. Püüa ära hoida igasugune sädeme tekkimise võimalus. · Kui buss on juba süttinud, kasuta tulekustutit. See peab olemas olema igas transpordivahendis. Ujumise turvalisus · Tutvu eelnevalt võimaliku ujumiskoha turvalisusega ( vee temperatuur, ujumiskoha sügavus, põhi jne). · Määra ujumise kord ja jälgi selle täitmist. · Ujumine väljasõitudel on lubatud vaid täiskasvanud saatja valve all, täiskasvanud saatja peab olema koos lastega vees. Uppuja päästmine · Kaldalt · Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vm, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas.
detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid. Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal. Kuna järv asub pargi kõrval, siis on sinna ujumiskoha kõrvale RMK rajanud lõkkekoha. Puhkealal on lauad, pingid, lõkkekohad, küpsetusrestid ja lõkkepuud. Telkimiseks ja puhkamiseks on seal väga head võimalused. Juba mitmeid suve on Erastvere park olnud stardi- ja finisikohaks Erastvere rattatuurile. Loodushuvilised kogunevad kokku ning veedavad toreda päeva, külastades ümbruskonda jäävaid järvesid. Tavaliselt käiakse vaatamas 15-20 järve. 6 3. Loodusressursid
turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas
meetrini. 2 Suplemine ja ujumine - Ujumine on lubatud, kui on tagatud tervisele ohutud tingimused: - veekogu vee temperatuur ei tohi olla alla +16º C ja veevoolu kiirus üle 0,5 m/s; - ujumiskoht ei tohi olla ohtlikult sügav; - veekogu põhi peab olema liivane või kruusane, lauge, järsakuteta, aukudeta, teravate kivideta, mudata, ujumist segava taimestikuta ja veetaimedest läbikasvudeta; - ujumiskoha piiridesse ei tohi jääda külmaveeallikaid ega veekeeriseid. Ujumine on keelatud: - kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16ºC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s; - varem kui 45 min pärast sööki; - üksi või pimedas; - tundmatus kohas või väljaspool märgistatud ala; - kui ujujal on väsimuse tundemärke; - kui arst on selle keelanud. Tualetid välilaagris Välikäimlad tuleb rajada kohe laagri alale jõudmisel. Välikäimla peab asuma:
Info teede ja transpordi olukorra kohta: http://highload.131940.qld.gov.au. Info üleujutuste kohta: http://www.abc.net.au/southqld/emergencies/ Lisainfot saab ka Austraalia meteoroloogiabüroost. Austraalias viibides on võimalik end registreerida, saamaks kohalikelt võimudelt lühisõnumi kaudu infot: http://ewn.com.au/. Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Austraalia meteoroloogiateenistuse info: http://www.bom.gov.au/. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. Austraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod. Enam infot: Austraalia vetes elavatest ohtlikest liikidest maismaa ohtlikest liikidest mürgistest taimedest Valuuta
–higisena, –pärast väsitavat võistlust, –külmatundega, –pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi •Laste ujumisoskuse selgitamine. •Vette minnakse märguande peale. •Paarikaupa koos ujuma. •Paarikaupa koos veest välja. •Allumine vetelpääste korraldustele. •Üks kasvataja lastega vees ja üks kaldal. Looduslikes veekogudes: •Vetelpääste asukoht ja juhiste järgimine. •Suplemisolude ja -turvalisuse selgitamine. •Hoiatussildid! •Vees olla ujumiskoha keskmises osas või tähistatud alas. •Paralleelselt rannajoonega ujumine. •Suplemine alati kellegagi koos. •Tähistatud akvatoorium ka purjelauduritele. •Hoidumine mootorpaatidest. •Veekogu põhjas olevate sügavike vältimine. •Hoidumine vee sisse- ja väljalasketorudest. •Ujumisrõngad olgu kinnitatud nööriga. •Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud. •Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud. •Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata.
annaabi.ee 
