üles, kui teile need huvi pakuvad." ,,Jah-jah, see oleks hea, sest korras paberivärk mulle meeldib," vastas ostuhuviline ning mehed hakkasid kuuri poole sammuma. ,,Siin see mu rist ja viletsus ongi," sõnas peremees, ,,aga ma lähen vaatan nüüd kus kohas toas mul need dokustaadid on kah!"ning lahkus kuurist. Mart vaatas, kuidas peremees lahkus, läitis sigareti ja hakkas masinat uurima. Tuppa minnes leidis Jaan toast poja, kes oli ujumast tagasi tulnud ja sõnas talle otsekohe: ,,Mine pane Niva käima ja mine vaata, kas põld on juba piisavalt tahenenud, et kombainiga peale saaks minna." Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud. Aga ilma pikema jututa ajas poiss ennast diivanilt püsti ja sammus majast välja. Peremees hakkas aurukatla dokumente otsides kappe tuhlama. Kuid lõpetas peagi, kui kuulis eite kileda häälega karjumas: ,,Appi! Appi! Põleb
keemistemperatuur. Näiteks, kiirkeedupottides valmib toit kiiremini, kuna suletud anumas tõuseb rõhu suurenemise tõttu ka keemis temperatuur. 13. Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee keemistemperatuur 152 C *-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C 14. Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks. 15. Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. 18. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool.
kadumist ja koos oma õdede-vendadega tulnud teda otsima.Ann oli talle tänulik hoolitsuse eest.Ja,et mitte enam sattuda olukorda,kus kegi soovimatu talle ligi ajab,palus Ann Villemil enda toa uksele lukk muretseda.Seda Villem tegigi.Arturi,kes Annile ligi ajas peksis Villem aga korralikult läbi. Ühel õhtul istutijälle lõkke ümber.Öö hakkas juba kätte jõudma,kui osa seltskonnast otsustas ujuma minna.Annil oli külm,tema loobus,Villem lihtsalt ei viitsinud.Kui teised ujumast tagasi tulid,märkas Villem,et üks poistest-Oleg,on puudu.Nad istusid Anniga mootorratta selga ja sõitsid mere äärde.Olegi riided olid rannal maas,järelikult poiss veest välja ei tulnud.Tuli politsei kutsuda.Nad sõitsid maja juurde tagasi,et ka teistele toimuvast teada anda.Kõik kartsid sekeldusi politseiga ja otsustasid lahkuda.Villem sõitis tagasi mere äärde,et politseile õige koht kätte näidata ja tunistusi anda.Ann jäi üksi
Kummaline seltskond täienes veel kahel jalal käiva musta kassiga. Peagi kaotas poeet nad kõik silmist. Ta oli veendunud, et nad on majas nr.13 korteris 117 ning suunduski neid sinna otsima. Korteri vannitoast paistis valgust ja Ivan avas ukse. Seal oli naine vanni võtmas, mitte kummaline seltskond. Ivan läks kööki ja võttis sealt küünla ning ikooni. Seejärel lahkus ta korterist. Poeet jalutas tagasi Bronnaja tänavale. Seal andis ta oma riided ühe mehe kätte, et ise ujuma minna. Ujumast tagasi tulnud avastas ta , et riided on kadunud. Talle oli jäetud selga panemiseks ainult aluspüksid ja kaasa võtta küünla, ikoonid ja tikud. Viies peatükk: Oli see alles lugu Gribojedovis MASSOLIT-i liikmed ootasid Berliozi Gribodejovis asjatult. Peala tunniajasat ootamist läksid nad alla kohvikusse. Seal kuulsid nad Berliozi traagilisest õnnetusest esmakordselt. Mõne aja pärast märkasid nad valget kuju ja tulukest. Arvati, et see on kummitus, kuid tegelikult oli tegu Ivaniga.
../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk. Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155). Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii ujumast kui ka venest. Lapsed ei tohtinud minna õhtul rannale tema öörahu rikkuma. Sama haldjas kaites ka vesilinde ning uputas selle, kes neid ahistas (Masing 1998:123). 8 “/.../ sage tingimus kuulub: enne valatagu seitsme venna veri, kui raha kätte saadakse. See tingimus ei nõua ometi seitsme isiku verd, vaid tingimus täidetakse kui 7 ühesugust looma, näiteks kukke, rahaaugul ohverdatakse.”(Eisen 1995:53) 19
Minu ülesandeks oli õpetada tantsima 26 rüblikut ja ise mõelda tantse välja. Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini. Panin jalga roosad sortsid, selga võrkvarrukatega nabapluusi. Ma panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel
annaabi.ee 
