olmejäätmete kogus 2015 aastaks 1,3 miljardilt tonnilt aastas 2,2 miljardile tonnile. Ülemaailmne probleem: 2025 aastaks tõuseb aasta jäätmekäitlemis hind 205 miljardilt 375 miljardi USD-ni. Kõige järsemalt tõuseb jäätmekäitlus hind just vaesemates riikides. Suurimad Jäätme Artiklid Jäätmevedu Euroopas Prügilad: * Pole teada kindlat, mitu prügilat on maailmas * Kõigist Eesti prügilatest vastavad vaid 5 euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega.
Samuti tootja vastutuse rakendamine teatud jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks
rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt. 6 6. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed. Ohtlike jäätmeid tekib enamasti tööstusettevõtetest ja harvemal juhul ka põllumajandusettevõtetest. Jäätmed ladustatakse, käideldakse ja sorteeritakse valla lääneservas Uikalas asuvas Uikala prügilas. Reovee puhastamisega tegeleb Järve Biopuhastus. Suuremates asulates on pumbajaamad, mis puhastavad reovett ja pumpavad majadesse puhast joogivett. Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida. 7. Tööstus Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb
rehvikogus, Eestis müüdud rehvikogus ja Eestist välja viidud rehvikogus. Protekteerijad deklareerivad iga kuu alguses eelmisel kalendrikuul maale toodud, müüdud ja välja veetud rehvide koguse Rehviliidule [5]. MTÜ Eesti Rehviliidul on sõlmitud rehvide kogumise ja taaskasutamise leping jäätmefirmade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad järgmised jäätmekäitlusettevõtted: Cleanaway AS Tallinna Prügila AS Väätsa Prügila AS Uikala Prügila AS Nordline Baltic OÜ Jäätmefirmade konsortsium kohustub korraldama vanarehvide kogumist Harjumaal, Kesk-Eestis, Tartumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Rehviliiduga lepingu sõlminud rehvitöökodade kliendid võivad rehvitöökotta anda oma rehvid tasuta üks ühe vastu. See tähendab, et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe samatüübilise rehvi [5].
*Tallinna prügila -pindala 67 ha; projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900 miljonit krooni; teeninduspiirkonnas elab kuni 500 000 elanikku ;teenindab Tallinna linna ja ümberkaudseid valdu. *Väätsa prügila- Väätsa prügila avati 15. novembril 2000. aasta; teeninduspiirkonna suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas. *Torma prügila- 2002. aastast tegutseb Jõgevamaal üks prügila euronõuetele vastav Torma prügila; pindala 2,6 ha. *Uikala prügila-prügila alustas tööd 01.jaanuaril 2002.a; projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat. *Paikre prügila-on avatud alates 09.juunist. 2006 a.ning võtab vastu olmejäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Biolagunevad jäätmed *Biolagunevate jäätmete lagunemine prügilates põhjustab kasvuhoonegaaside ning potentsiaalselt mürgise nõrgvee teket, mis teatud olukorras võib vabaneda ja saastada ümbruskonda. EL nõuded: *16
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Alates 16.06.2009 EV tegutsevad prügilad Nõuetele vastavad prügilad Keskkonnamõju viidud miinimumini ning 1. Jõelähtme laienenud on tegevusvaldkonnad: 2. Uikala taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine; eelsorditud jäätmetete järelsortimine, pressimine; 3. Väätsa puidu sorteerimine, purustamine; kompostimine; 4
Tabelis on paigutatud vasakule enam ühiskondlikule omandile orienteeritud ühiskonnakorrad ja maad, paremale enam eraomandile toetuvad formatsioonid ja riigid. Maade nimetuste järele paigutatud nooled näitavad hinnanguliselt nendes riikides paari viimase aastakümne jooksul toimunud muutusi ja nende maade liikumist ühiskonna ja ettevõtete vaheliste suhete skaalal. 1. EESTIS TÖÖTAVAD PRÜGILAD Prügila määrusele vastavaid prügilaid on Eestis hetkel 6: 1. Joelähtme 2. Uikala 3. Väätsa 4. Torma 5. Paikuse 6. Tallinna ehitusjäätm.ladestus Prügila määrusele vastavaid ohtlike jäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2: 1 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus 2 KNT tööstusjäätmete prügila Töötavaid määruse nouetele mittevastavaid püsijäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2. 1. Estonia kaevanduse aheraine ladestus nr 1 2. Viru aheraine ladestus 3. PÕHJAVEEVARUDE KAITSEST
annaabi.ee 
