· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab
Sademete hulga m6ju: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid tr 2'4' Millised jiirgmistest viiidetest iseloomustavad ftiiisikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks t6est viiidet tiihistage X-ga. tr Uhtlaselt k6rge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. trx ulatuslikud oripiievased temperatuuri kdikumised kiirendavad protsessi. 2p r Protsessi kiiigus lahustub osa kivimi koostises olevaid aineid ja need kantakse lahustumise kohast eemale.
8 N A C 0 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsloon, kui on antud ellipsi ~ 74. Skitseerige ellipsi liihisk5ver rlngikaartest, kui on antud ellipsi teljed. * 01 75. Kuidas tekib silindriline kruvljoon? * Silindrlline kruvijoon on poordsllin drl moodustajat mooda Ohtlaseit liikuva punkti trajektor, kui silinder poorleb uhtlaselt umber oma telje 76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79
arvuga (+ mootuhik). ? kiirus v; ? kiirendus a; ? joud F. Kui vordlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse valja uks eriline objekt etalon. MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju
Kasutatav liimaine peab olema jargmiste omadustega: duusidest uhtlase kihina laialipihustatav (vedel) aktiivne (labi tungima tolmujaakidest, regenereerimisel bituumenikilest) Sobivateks liimaineteks on naiteks bituumenemulsioonid ( BE 50R, BE 50, BE 60 jt) ja vedeldatud bituumenid N5uded valamisel: valamiseks kasutatav masin peab olema puhas (mahuti, voolikud, duusid) valada tuleb nii vahe kui v5imalik, kuid pind peab olema uhtlaselt kaetudVaikeste ebatasasuste launtimisel ja kitsastes tingimustes kruntimisel on otstarbekas kasutada kasipihusteid, liimaine doseerimisel tuleb jalgida: krunditava aluspinna karedust ja poorsust aluse iilakihis oleva sideaine kogust ja seisundit paigaldatava segu sideainesisaldust paigaldatava segu poorsust Soovitatav liimaine kogus kruntimisel bituumenemulsioonidega 0,1 kuni 0,3 liitrit ruutmeetrile s51tuvalt toodeldava pinna omadustest
J¨ arelikult, kui varras on homogeenne (st ¨ htlaselt) avaldub selle varda joontihedus lihtsa valemiga = m aine paikneb vardas u l , kus m on varda kogumass. 60 K¨ asitleme keerulisemat juhtu, kui varras on mittehomogeenne, st aine on vardas jaotunud eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x)
J¨ arelikult, kui varras on homogeenne (st ¨ htlaselt) avaldub selle varda joontihedus lihtsa valemiga = m aine paikneb vardas u l , kus m on varda kogumass. 60 K¨ asitleme keerulisemat juhtu, kui varras on mittehomogeenne, st aine on vardas jaotunud eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x)
~ Loigul pidev funktsioon omab iga va¨ artust, ¨ mis paikneb ekstremaalsete va¨ artuste ¨ vahel. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 25 / 1 ~ Loigul pidevate funktsioonide omadusi Definitsioon Funktsiooni f (x) nimetatakse uhtlaselt ¨ pidevaks hulgal X R, kui > 0 = () > 0 : x1 , x2 X |x1 - x2 | < |f (x1 ) - f (x2 )| < . Definitsioon ~ Funktsiooni f (x) nimetatakse Lipschitzi mottes pidevaks funktsiooniks hulgal X R, kui leidub selline arv C R, et iga a, b X korral |f (a) - f (b)| C|a - b| ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us
annaabi.ee 
