Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uhmrinui" - 8 õppematerjali

Keemia ohutusnõuded ja nõud
4
docx

Keemia ohutusnõuded ja nõud

Keemia 1. Reeglid 1. Ole täpne ja tähelepanelik, katseid soorita juhendi järgi, kuulan juhendaja selgitusi. 2. Töökoht hoia puhtana, korrsata pärast tööd. 3. Tunnis ei einesta. 4. Reaktiive ei maitsta. 5. Gaasiliste ainete lõhna tuleb käega enda poole suunata. 6. Väldi mürgiseid gaase, esmaabiks värske õhk. 7. Enne gaaside süütamist tuleb kontrollida nende puhtust. 8. Söövitavate ainetega tuleb kasutada kaitsevahendeid ja olla ettevaatlik. 9. Happe nahale sattumisel tuleb ära pesta nahk ja neutraliseerida. 10. Kuumutamisel hoitakse katseklaasi ava inimestest eemal. 11. Põletatud kohta tuleb jahutada külma veega. 12. Tuleohtlike vedelike juures ei tohi olla lahtist tuld. (ca 2m) 13. Reaktiive ei valata anumasse tagasi. 14. Kork tuleb lauale asetada alati tagurpidi. 2. Laborinõud Klaasnõ...

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi
1
docx

Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi.

neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et spektrofotomeeter, küvetid, vetikapulber (Spirulina tabletid), heksaan, atsetoon. kastse käigus saadud tulemused on reaalsed ning katse õnnestus. Lahus 1 spekrtilt on näha ühte piiki ka 668, 50 nm juures, mis tähendab, et lahusesse oli jäänud klorofülle

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
Infrapunaspektroskoopia
6
doc

Infrapunaspektroskoopia

Keemia instituut Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad).

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Ekstraheerimise ja planaarkromatograafia protokoll
12
docx

Ekstraheerimise ja planaarkromatograafia protokoll

heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui voolutusnõu koos kaanega süstal ja filterpaber pliiats, joonlaud, pintsetid, spaatel jaotuslehter automaatpipetiotsikud keeduklaas Kasutatavate kemikaalide füüsikalised omadused ja ohutus: Kemikaali nimetus ρ (g/cm3) Lahustuvus vees tkeem (°C) Heksaan 0

Keemia → Analüütiline keemia
5 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
Keskaeg Eestis
7
doc

Keskaeg Eestis

Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi. Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Söömine ja joomine Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte, vasest/rauast praepanne, röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras. Tähtis riist uhmer ja uhmrinui. Söögitegemine oli väga mahukas ning sellepärast valmistati korraga mitmes söögikorraks. Kasutati erinevaid võtteid: keetmine, hautamine, röstimine, praadimine, küpsetamine. Jõukatel oli lauanõusid rohkem kui vaestel ning nende nõud olid hõbedast või vasest, vaestel savist ja puidust. Söögiks oli loomaliha, leiba, putru, kala (rasvane heeringas), joodi veini, mõdu, õlu ja piima. Gildid

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
Terroristi käsiraamat
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

ta pole eriti võimas ega turvaline. Vaid umbes 50% mustast püssirohust muutub põlemisel kuumadeks gaasideks, ülejäänud pool on enamasti väga peenike põlenud puru. Mustal püssirohul on üks põhiviga - ta süttib staatilisest elektrist. See on väga sant lugu, mis tähendab, et ainet tuleb valmistada puust või savist riistu kasutades. Sellegipoolest võib terrorist kodusel teel alljärgnevalt toda ainet valmistada: MATERJAL: VARUSTUS: kaaliumnitraat 75g. savist uhmer ja uhmrinui (savist) või naatriumnitraat 75g. või puust salatikauss ja puulusikas väävel 10g. 3 plastkotti puusüsi 15g. 300-500 ml mensuur destileeritud vesi. kohvikeedukann või küttekeha. 1) Pange väikeses koguses kaalium- või naatriumnitraat uhmrisse ja hõõruge hästi peeneks pulbriks. Tehke nii kogu kaalium- või naatriumnitraadiga ja koguge saadud pulber ühte plastkotti. 2) Samuti talitage ka väävli ja puusöega, pannes iga kemikaali eraldi plastkotti.

Keemia → Keemia
193 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun