märgi. Ebaõiged laused kirjuta ümber õigeteks! 1. Eesti territoorium asustati paleoliitikumi ajajärgul. – Eestis asustus puudus, oli jääaeg 2. Eesti vanim inimasustuse leid on Kunda Lammasmäelt. – Vanim teadaolev paik on Pulli asula 3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet. + 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt. + 5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega. + 6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga. + 7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki. + 8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ nimetamisega. + 9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on oma hing. + 10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti veres ja peas. -
mis olid laiadest savilintidest kokku voolitud. Nõusid kaunistati kammi taolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4
võimalik külge panna vars ilma sidumata. Nimi tuleneb kujust: näevad vene ehk paadi moodi välja. Kuna haudades on need uued ja kasutamata, arvatakse, et need olid religioosse tähendusega. EESTLASTE PÄRITOLU XX sajandi keskpaiga seisukoht XX sajandi lõpuks kujunenud seisukoht Kolm suurt rahvasterännet: Üks suur rahvasteränne: Kunda kultuur lõunast, kammkeraamika lõunast tulid soome-ugrilased Ukraina kultuur soome-ugrilastega idast, refuugiumist. nöörkeraamika kultuur indoeurooplastega lõunast. Iga uus arheoloogiline kultuur tuli koos uue Uued arheoloogilised kultuurid olid rahvasterändega. kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt. Igale arheoloogilisele kultuurile on Antropoloogilisi inimtüüpe ei saa iseloomulik oma antropoloogiline inimtüüp
aastatel, et vahetuskaubandus neoliitikumis oli väga primitiivne, kogukonnalt kogukonnale: mida kaugemale lähtepunktist, seda vähem vastavat kaupa leidus. Mirja Otsa uuringute kohaselt on merevaigu levik seotud pigem kaubateedega. On huvitav täheldada, et Eesti oli juba siis transiitmaa! NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR (3200/3000 ca 1900 ema) See on kultuur, mille kandjaiks traditsioonilises arheoloogias on peetud indo-eurooplasi, kes siia juba varem jõudnud soome-ugrilastega olevat segunenud. Uued seisukohad selles küsimuses vt edaspidi. Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, mis tavaliselt on leitud juhuslikult, näiteks kalme kaevamise ajal (näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru). Kriiska arvates oli nüüdsest valitsev üksikpereline või taluline asustusviis. Asulate kiht on õhuke ja sisaldab vähe leide, kiht on tavaliselt ka väga segatud. Nüüdsest pole asustus enam veekogudega otseselt seotud: asulad
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid.
Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna Dyaus Pitar taevajumal, ürg Indo-Euroopa taevajumal (vastaks kreeka Zeusile) Deiwos taevas (indo-euroopa keeles) 3000 e.m.a. kui indo-euroopa rahvad olid rändama hakanud, puutusid kokku soome- ugrilastega Taevas ürglaensõna, vanus ~5000 a. Pitar muistses keeles täh. ,,isa" Dyaus Pitar taeva isa (Zeus Pater) Sündisid jumalikud kaksikud Asvinid kaksikvennad hobumeeste paar Dyaus Pitari kultus väga pikka aega Indias.. hakkab toimuma Deus otiosus religiooni arengu käigus tekib uus jumalus, vana jumaluse kultus sälib, kuid reaalses religioonipraktikas on temaga vähe tegemist, kerkivad esile uued jumalused. Savitar -
Kunda kultuuri matuste uurimisel (Lätis) selgus, et tegu on läänest tulnud inimestega ja nende kommetega. Leiti ka, et Kunda kultuuri elanikud ei saanud olla indo-eurooplased. Kunda kult elanike peeti protoeurooplasteks, kes elasid siin enne kui siia jõudsid soome-ugri inimesed. Paul Ariste hakkas otsima sõnu, mis on nende ajast jäänud, leidis: meri, must, mägi, helmes jne jne. Tänapäeval neid enam nii palju ei usuta. Soome-ugrilastega seostatakse erinevaid kammkeraamika kultuure. Suhteliselt lähedased on kammkeraamika kultuurile erinevad põhja-vene aladel olevad kultuurid. Leiti, et see on ajajärk, kus hilisemal soome-ugri ajal on kõige sarnasem arheoloogiline kultuur. Järgmine kultuur oli Nöör-Keraamika kultuur, mis oli oma olemuselt teist tüüpi kultuur. Seda seostati uue rahvastiku tulekuga. On küllalt levinud arvamus, et tegu oli indo- eurooplastega, kes segunesid varasemate rahvastega
annaabi.ee 
