HEEBREA KEEL uurimustöö Tallinn KEELKOND Heebrea keel kuulub afroaasia keelkonda, semiidi keele kaanani rühma. SUGULUS TEISTE KEELTEGA Semiidi keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja foiniikia keeled. Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus aramea keelega. HEEBREA KEEL RIIGIKEELENA Heebrea keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest. KEELE LEVIALA Heebrea keelt kõneleti muistses Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3 eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal 1990 rohkem kui 17 miljonit inimest). KEELE AJALUGU
1. Millise kaasaegse Süüria linna kohal avastati muistne Kaanani linn ja kuidas seda kutsuti? Teise aastatuhande algul eKr liikusid semiidi suguharud Ülem-Eufrati piirkonda ja rajasid seal riigi linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5
Kaanani usund 1. Millise kaasaegse Süüria linna kohal avastati muistne Kaanani linn ja kuidas seda kutsuti? Teise aastatuhande algul eKr liikusid semiidi suguharud Ülem-Eufrati piirkonda ja rajasid seal riigi linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5
jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. ,,Enuma elisi" ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti). Illujanka müüt: Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tesubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tesubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk
semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr. Pärast seda Ugariti tähestikku enam ei kasutata.
KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli küllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. 22. sajandi tagasilangus tõi kaasa linnatsivolisatsiooni katkestuse. II aastatuhandel linnatsivilisatsiooni areng jätkus. Byblos püsis jõuka keskusena. Aastatuhande keskpaiku tõusis Süüria rannikul esile Ugarit. Lõunapoolsed Kaanani linnad langesid 15. sajandil Egiptuse võimu alla.14. sajandi keskpaiku allutas Hetiidi kuningas Suppiluliuma Ugariti ühes muu põhjapoolse Kaananiga hetiidi ülemvõimule. Egiptuse ja Hetiidi mõjusfäärid jagati Ramses II ja Hattusili III vahelise lepinguga 1269. 12. sajandi algul tabas Kaananit "mererahvaste" rünnak. Ugarit hävitati. Linnaelu käis ajutiselt alla. Algas aramealaste sisseimbumine Kaananisse. Alates II aastatuhande keskpaigast on märke tähestik-kirja kujunemisest. 14. sajandiks oli välja kujunenud kiilkirjal põhinev Ugariti tähestik, mis kadus käibelt koos Ugariti hävitamisega 12
Kultuuride põimumis koht , kaks suurt kultuuri , mesopotaamia kiilkirja kultuur ja egiptuse hieroglüügkirja kultuur lõunapool, keerukad kirjasüsteemid. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise,linnade kaubanduse programeeritud mängis siin rolli aga teiselt pool võrrelda kirjasüsteeme,nende arengu tulemusena II at lõpuks kujunes välja kaks paraleelse arengu tulemusel , tekkinud pool tähestikkirja.pool silpkirjad, või konsonant, reeglina tähendas ka järgnevat vokaali, põhjapoole kui Ugariti tähestik, kujunes välja selgelt kiilkirjast tuletatud tähestik 31 märgiline, need kirjutati savitahvlitele, pulgakestega , visuaalselt näeb välja nagu kiilkiri.Kirja kasutasid Ugariti kuningad, arhiivraamatukogu, riiki puudutavad tekstid, raamatukogust ka leitud Kaanoni varasemat mütoloogiat puudutavad tekstid, katkendlikud- Kaani tsükkel- suur taevajumal Baal,, jumalate kuningas, vastuosus oma isa teise suure jumala El , mõlemad härjasarvedega kujutatakse. Baal võib
Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas tõenäoliselt suurim, kuid kas sellega kaasnes võim teiste üle, pole teada. Samas pole kahtlust toonaste kreetalaste ulatuslikest väliskontaktides. Kreetalaste kohta leidub tõendeid nii Egiptusest kui ka Ugariti tekstides ja on peaaegu kindel, et 17. 16. sajandil Alam-Egiptust valitsenud hüksoslased kasutasid Kreeta kunstnike teeneid (sellele viitavad Kreeta-pärased freskod Avarise lähedalt). Eriti tihedad kontaktid kujunesid Kreeka ranniku ja Egeuse saartega. Üks markantsemaid tõendeid selle kohta on Minose tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud, või koguni kreetalaste rajatud, Akrotiri asula Thera (Santorini) saarel
annaabi.ee 
