saksa koloonia täielik hävitamine. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks. Abi polnud kusagilt saada, arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. Seepärast läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus, sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. Võit Otepää all. 1217. aasta veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Riiast läkitati sakslasele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga
süütasid põlema Otepää linnuse. Rüüstamise ettekäändeks toodi sealkandis aastaid tagasi väidetavalt toimunud saksa kaupmeeste röövimine. Tõenäoliselt toimus rünnak eelkõige latgalite õhutusel ning ei pruukinudki tollel hetkel Riia piiskopi kavadega üldse sobida. Latgalid soovisid murda eestlaste, oma põliste vaenlaste, ülemvõimu piirkonnas, saksa kaupmehed olid aga huvitatud vabast kaubateest läbi Ugandi Pihkvasse. Löögi alla sattunud ugalastele läksid appi eestlased naabermaakonnast Sakalast (Viljandi ümbrus) ning koos tehti vasturetk Beverini (Talava maakonna tähtsamaid keskusi Lätis) linnuse alla (1208). Nüüd tungisid sakslased ja latgalid ka Sakalasse ning rüüstasid seal. Kasutades ära eestlaste rasket olukorda, ühinesid sissetungijatega ka Novgorodi ning Pihkva vürstid (1209-1212). Peale sakslaste, latgalite ja kaasa sunnitud liivlaste korduvaid rüüsteretki Ugandisse ja Otepää
UGANDI JA SAKALA ALISTUVAD · 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse. · Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. · Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks o Abi polnud kusagilt saada o Arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. · Seepärast saadeti saadikud riiga rahu paluma. o Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada saksa kaupmeestelt kunagi Siim Kingu 13 Tartu Tamme Gümnaasium varastatud varad. · Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. · Ka sakalased, keda kirmutas Ugandi saatus sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima.
kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko. Mandri-Eesti oli seega lõplikult vallutatud, vaba oli veel Saaremaa. Valitsejad ja maade jagajad olid Taani kuningas (Eestimaa hertsog). 1227
Kuid ka sellisel kujul tehtud rahu ei püsinud kaua ning ordu järgmistes sõjalistes aktsioonides osales ka piiskopimehi ja liivlasi. Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Otepääle 1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi – eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri kuuluvaks. Kolmas sõjakäik Ugandisse 1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade, piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Varem sõlmitud rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib
lahingretked, kaitseretked. Lisada võib veel vabastus/varustusretked. Ristisõdijate retkedest olid arvulises ülekaalus kindlasti rüüsteretked. Rüüstamine andis ühelt poolt kindlasti saaki, kuid teisalt valmistas ette ka vastase võimalikku alistumist. Ristisõdijad tegelesid rüüstamiseg väga aktiivselt. Peale selle nõrgestas sagedane rüüstamine vastast ka psühholoogiliselt, nõrgestas vastupanutahet. 1216. aastal sooritasid sakslased latgalitega väga palju retki ugalastele. Eestis ei osatud hobustega võidelda, eriti. Rüüsteretked Kui vaadata rüüsteretki lähemalt, võib ka seal eristada teatud alaliike. On kaks põhilist liiki. Üks liik on väheste jõududega kiire retk, mis võis ulatuda väga kaugele vaenlase tagalasse. Kuna osalejaid oli vähe, siis nad liikusid väga kiiresti. Sel juhul ei tohi rüüstatav ala ega rüüstamise kestus suur olla. Teine liik on suure väega retk. Sel juhul jaotatakse vägi osadeks ning ette võetakse juba suurem
Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 8 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko. Mandri-Eesti oli seega
annaabi.ee 
