galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja nähtust võis põhjustada kuuvalgus ning ka udust põhjustatud efektid. Uue tähe hilisemad mõõtmed Andromeeda udukogus süttinud uus täht sai nimeks S Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris. Tolleaegsed teadmised ja teadmised jätsid S Andromedae olemuse saladuseks
mis asub Päikesest u. 5 korda kaugemal, kui Maa. · Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. · Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal Koostis · Jupiter koosneb: 90% vesinikust 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. · See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. · Saturnil on sarnane koostis Jupiteri Kuud · Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. · Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Jupiteri rõngad · Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil.
arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võibolla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Jupiteri koostis Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Jupiteri rõngad ·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka Jupiteril 3 rõngast. ·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna
2 ning Ulysses. Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid vähemalt järgmised kaks aastat. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende gaasiline materjal lihtsalt läheb sügavamal tihedamaks Neid planeete vaadeldes näeme, et nende pilvede ülaosad on kõrgel nende atmosfääris. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Meie teadmised Jupiteri (ja teiste gaasiplaneetide) sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks. (Andmed Galileo atmosfäärilisondilt ulatuvad ainult 150 km allapoole pilvepiiri. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini.
teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter
raadius: 24500 km (3, 8 Maa raadiust); Kindlat pöörlemisperioodi on raske määrata, kui arvatakse umbes 10-14 tundi, tiirlemisperiood on 84 aastat neptuun mass 1, 03 * 1023 tonni (17, 23 Maa massi) raadius: 25100 km (3, 93 Maa raadiust) Pöörlemisperiood on 18 tundi, tiirlemisperiood on 165 Maa aastat Hiidplaneetide ehitus- Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole
Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud
Kahte kaaslast saab näha palja silmaga, paraku ainult põhjapoolkeral. Need on Suur ja Väike Magalhães'i pilved. Linnutee lähedal (kaugusel ca 2 mln valgusaastat) asub veel üks suur spiraalgalaktika eelpool mainitud Andromeeda udukogu, M31. Võrreldes Linnuteega, ta on suurema tähtede arvu- ja läbimõõduga, aga väiksema massiga. Kolmas lähedalasuv galaktika on Linnuteest mitu korda väiksem Kolmnurga galaktika, M33. Ta on lähemal Andromeeda udukogule kui Linnuteele ja võib osutuda M31 kaaslaseks. Igaühel nendest galaktikatest on mitu kääbusgalaktikat-kaaslast. Koos ca 50 väikeste galaktikaga moodustavad need kolm suurt galaktikat nn Kohalikku Galaktikarühma gravitatsiooniliselt seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia
kokku Jupiteriga (vasakul). Kokkupõrke tulemused olid selgelt nähtavad isegi amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt
järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rühk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust Oceania. Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane, mõlemat planeeti nimetatakse sageli gaasihiiuks.Kõigil neljal planeedil on keskel väike kivine tuum. Pilvede piklikeks vöötideks venimise põhjustab Jupiteri kiire pöörlemine. Jupiter pöörleb kõikidest planeetidest kõige kiiremini
Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas
Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses
annaabi.ee 
