Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"udemeid" - 9 õppematerjali

Kanga analüüs labases koes kangale
4
docx

Kanga analüüs labases koes kangale

(jäik struktuur). Hõõrdetugevus ­ keskmine hõõrdetugevus. Kanga pind ei ole väga sile, kuid samas on ühtlane. Venivus ­ kanga venivus koelõngade suunas on suurem kui lõimelõngade suunas. Koelõngade keerdumus on suurem kui lõimelõngadel. Drapeeruvus ­ vähene, sest riie on kerge ja üsna jäik. Seetõttu kangas ei veni ja see võimaldab detaile täpsemalt välja lõigata. Kulumiskindlus ­ väike, sest lõngad ei ole siledad ja juba katsudes on tunda ja näha väikseid udemeid, mis lõngast välja kipuvad tulema. Hügroskoopsus ­ väga hügroskoopne. Nii lina kui ka viskoos on mõlemad ühed hügroskoopsemad materjalid. Kasutatakse pesu ja kergete rõivaste valmistamiseks. Õhuläbilaskvus ­ väga hea, sest kangas on õhuke ja keskmise tihedusega. Soojapidavus ­ lina suure soojusjuhtivuse tõttu peetakse seda külmaks materjaliks ja soojapidavus on väike. Vetthülgavus ­ kangas on valmistatud hügroskoopsetest materjalidest ja seetõttu ta vett ei hülga.

Materjaliteadus → Kiuteadus
181 allalaadimist
Kersti Merilaas
13
doc

Kersti Merilaas

,,Lontmaakrid", ,,Käolina", ,,Võilillemäng". Nende luuletuste kuulutusjõud: ,,Kesta! Püsida! Põleda!" on tugev ja väljendus klassikaliselt selge ning veenev, nõnda et tragism taandub püsiva vastupanu ­ elujõu ees: VÕILILLEMÄNG Mõistmata midagi küsida, teadmata - vastust kas ongi, püsida, püsida, püsida, kuulata kolmandat gongi, keset soovulmade pudemeid, maailma madalrõhku, puhudes võilille udemeid äikese-eelsesse õhku. ,,Võilillemäng" ja ,,Käolina" on õnnestunud temaatilised variatsioonid ,,Rannapääsukesele", küll vähem romantilised, vähem eepilised ja tumehäälsemad, ent sõnumilt sama lihtsad ja olulised. ,,Maantee tuulte" valguses osutub kogus ,,Antud ja võetud" olulisemaks pigem luuletaja endaksjäämine kui muutumine, pigem noorusluule tundejõu tume sügavnemine kui teisenemine. 8

Kirjandus → Kirjandus
88 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· Ase, ebe, ese, häbe, ige, jäde, jäse, kibe, kude, kübe, lade, lise, lõge, made, nide, pide, pude, pune, sade, side, suge, säde, süda, tase, tühe, ude, vare. VORMISTIKUST · Ains part lõpp ­t liitub tüvele, millest on välja langenud silp ­me (eset, jäset, ladet, madet, taset) · Sõna süda ains part on südant. · Ains illat ­sse · De-mitmuse tunnus on ­te · Mitm part on i-tunnuseline d-lõpuline (asemeid, kubemeid, sademeid, udemeid) · I-mitmuse kasutamine on üldine (jäsemeisse, kübemeist, pudemeilt, sademeiks) V KÄÄNDKOND · Ains nom lõpul on vokaalile liitunud ne- või s-liide, mis gen asendub se-ga. Siia ei kuuluu ne-liitelised sõnad, mille liite ees on konsonant. · Kahetüvelised AV-ta sõnad, mille ains part ja de-mitmus on konsonanttüvelised.

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist
Arengupsühholoogia
28
docx

Arengupsühholoogia

Laps tunneb puudutust ja reageeri erinevatele lõhnadele. Seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. Ei teata, millal loode hakkab kuulma, välishelisid hakkab kuulma 24-26.nädalal. Kõige intensiivsem akustiline signaal-ema hääl Loode tunneb ema häält, see on vajalik: intellekti areng kõne areng keele areng ema äratundmine kiindumuse kujunemine 32.nädal- peaks võtma positsiooni, milles ta sünnib, lootel on rohkem rasvkudesid, udemeid. Põhineb füsioloogilistel näitajatel. Psühholoogilised näitajad: Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaovad esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
164 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad ­ kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline. Peamised udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja Al2O3. Neist suurim eritugevus on grafiitudemetel ­ 9,1 Gpa Kiumaterjalina kasutatakse kõige rohkem klaasi, mis on odav, tugev (eritugevus on 1,4 GPa) ja tehnoloogiline (kerge valmistada kiudu ja komposiiti). Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis (igasugused konteinerid, auto-, paadi- ja laevakered).

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad ­ kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline. Peamised udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja Al2O3. Neist suurim eritugevus on grafiitudemetel ­ 9,1 Gpa Kiumaterjalina kasutatakse kõige rohkem klaasi, mis on odav, tugev (eritugevus on 1,4 GPa) ja tehnoloogiline (kerge valmistada kiudu ja komposiiti). Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis (igasugused konteinerid, auto-, paadi- ja laevakered).

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad ­ kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline. Peamised udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja . Neist suurim eritugevus on grafiitudemetel ­ 9,1 GPa.Kiumaterjalina kasutatakse kõige rohkem klaasi, mis on odav, tugev (eritugevus on 1,4 GPa) ja tehnoloogiline (kerge valmistada kiudu ja komposiiti). Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis (igasugused konteinerid, auto-, paadi- ja laevakered)

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad ­ kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline. Peamised udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja Al2O3. Neist suurim eritugevus on grafiitudemetel ­ 9,1 GPa. Kiumaterjalina kasutatakse kõige rohkem klaasi, mis on odav, tugev (eritugevus on 1,4 GPa) ja tehnoloogiline (kerge valmistada kiudu ja komposiiti). Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis (igasugused konteinerid, auto-, paadi- ja laevakered).

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
40 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

noored lehed randemaa leppades ja kaskedes. Ebateadlikult kaldub ta põllu äärest kaugemale, kaldub jällegi peaaegu sohu, kus kasvavad siin-seal mudapajud oma nooljate ja läikivate lehtedega, mida Indrek peab tahes või tahtmata puutuma, nagu silitama. Pahema käe otsas on tal ikka veel saapad, parema käe sõrmed haaravad värskeid, mahlaseid ja nagu vaiguseid lehti, mis hakkavad käe külge ja rebenevad okstelt. Millegi pärast on nii hea kiskuda puilt ja põõsastelt nende elumahlaseid udemeid ja tunda, kuis nad elumahlastavad su käegi, kui surud nätsked lehed peos ühiseks hulgaks -- õrnroheliseks palliks, millega hakka kas või mängima, nagu oleks ilm täis rohelist rudisevat sula lund. Nõnda huupi minnes jõuab ta uuesti rajale ja näeb seal natukese maa peal Pearut seismas kraavikaldal. Indrek mõtleb esiti üle kraavi hüpata ja otseteed edasi minna, nagu ei paneks ta naabermeest tähelegi, aga siis hüüab ta äkki, endalegi nagu ootamata: ,,Tere ka, teispere isa!"

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun