TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Liisa Tamm SUMERI RIIK JA ÜHISKOND Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017) Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna- Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr
Paatide ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval tehismaterjale.Arvatakse, et Austraalia asustati inimeste poolt 42000 kuni 48000 aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest(As-Sabiyah) ja Radiosüsiniku meetodil määratud 5500 kuni 5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis. Purjetamine spordina Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima
võrreldes suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele. Halafi kultuur (u 61005400 eKr) on nime saanud Tell Halafi väljakaevamiskoha järgi, mis asub tänapäevases Kirde-SüüriasTürgi piiri ääres. Kasvatati nisu, otra, lina. Kodustatud olid kitsed ja lambad. Iseloomulikuks sellele perioodile oli käsitsi valmistatud ja põletatud keraamika, mis oli dekoreeritud kõikvõimalike geomeetriliste kujunditega, tavaliselt ühe- või kahevärvilised. Ubaidi perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 60003800 eKr. Periood sai nime Tell al-Ubaidiväljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli
aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri Esimene kirjalike mälestistega kultuur.- kiilkiri Küllaltki palju kirjaoskajaid, oskus levis ka lihtrahva seas. Jumalad: An-taevajumalanna Ea-ma Inanna-viljakus sõda armastus Utu-päike Nanna-kuu Marduk-ea poeg, vee ja õigluse jumal, julm, levinud paganlike uskumuste seas Usuti et jumal elabki templis jumala kuju sees. Ehituskunst- jumalate kingitus inimestele Ubaidi perioodi keraamika- käsitsi modelleeritud, kõrgkuumutatud u. 3200/3500 e.Kr. Abstraktsed mustrid mõjuvad ilusana ja kaasaegsena. Glasuurimine Põletatud savist naiseiidolid- ubaidi madonnad(mao näoga naine?) Silmaiidolid- vahvad silmadega junsud. Silm kui püha Eridu- vanim sumerite linn 5000a. e.m.a Suure veeuputuse müüt. Sumerite müüdi alusel algas sealt ajalugu. Teooria Paabeli torni asumine selles linnas. Vana templi peale rajatud uus. Kaitse üleujutuste eest
Maalitud keraamika: 58 geomeetrilised kujutised, ka loomad, inimesed. Värvideks must, punane, valge tuhmkollasel taustal. Siit pärinevad vanimad keraamikapõletusahjud. Ilmselt algas savikäsitöö spetsialiseerumine. Kasutati ka vaske (noad). Sotsiaalne diferentseerumine veelgi suurem. Arpachiyahi asulas oli kesksel kohal kultusehoone. Kultuur lõppes u 4500 eKr, sellele järgnes Põhja- Mesopotaamias Ubaidi kultuur. Samarra kultuur oli Halafi kultuuriga u samaaegne (55004800 eKr). Oli Ninivest kagus, Eufrati ja Tigrise keskjooksul. Kultuuri algusega on seotud Zagrose mäestikust lahkunud inimesi. Majanduse aluseks maaviljelus. Kultuuri nimi tuleb Samarra asulakohast Tigrise idakaldal (siia kuulub ka Hassunahi asula III ja IV ehitusjärk). Külad olid küllaltki suured. Majad ehitatud päikese käes kuivatatud tellistest. Sellest perioodist esimesed niisutussüsteemide jäänused Choga Mamist
Muumia on rituaalide läbimise abil võimeline toitu omastama jne. Surnutekohtus 42 jumalat kohtumõistjateks, eesistuja on Osiris, sest tema kohta väidab legent, et ta oli kunagi maapeal inimene (armastatud, õiglane kuningas), kelle vend tahtis teda mõrvata Mesopotaamia usund Kujunemislugu ei ole teada Mesopotaamia ja Egiptuse usundi seosed Nagu muinas-egiptuses: riikliku surve abil likvideeriti religioonid Ajaloo põhiperioodid: Ubaidi e eelsumeri ajastu 5500-4000 eKr Sumeri-Akkadi tsivilisatsiooni ajastu 4000-2000 eKr Babüloonia-Assüüria tsivilisatsiooni ajastu 2000-539 eKr Suri välja 4. saj lõpul, kui ristiusk kuulutati Roomas riigiusuks ja keelati ära teised usundid peale kristluse ja judaismi Mesopotaamias oli jõgede org, lauskmaa, kuhu lõid oma tsivilisatsiooni. Mägesid polnud, sumerid püstitasid 1mestena tsikuraate (kunstlikud mäed)
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust.
annaabi.ee 
