p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 = 228V U31 = 226V I1 = 5,17A I2 = 5,27A I3 = 5,3A 7.5 Isolatsioonitakistus Joon. 7.5 Isolatsioonitakistuse mõõtmine: staatori mähiste vahel; 2 staatorimähise ja kere vahel Mähiste vahel = lõpmatus Mähiste ja korpuse vahel = lõpmatus
Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus U12 U23 U31 U1 U2 U3 I1 I2 I3 V V V V V V V V V Süm meet 145 145 145 85 85 85 2 2 2 0 riline E Ebaühtlaselt b 145 145 145 85 85 85 2 1,5 1 0,9 koormatud faasid a s Ühe faasi tarbija
Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014
koha. Tema saavutused: 2005 Euroopa kergejõustiku mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga individuaal- ja meeskonna võistluse 1. koht Valitsev Eesti meister kümnevõistluses Isiklik rekord 8149 punkti (2005), ületanud 8 tuhande punkti piiri neljal korral Taavi Peetre jäi kuulitõukes 26. kohale. Tema saavutused: 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 24. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 21. koht 2005 Izmiri universiaadil 2. koht 2005 U23 Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 26. koht Isiklik rekord 20.30 (2004) Mihkel Kukk sai odaviskes 21. koha. Tema saavutused: 2008 Eesti meister Isiklik rekord 81.77 (2008) Kaire Leibak jõudis kolmikhüppes finaalvõistlusele, kus sai 10. koha. Tema saavutused: 2007 U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht 2006 juunioride maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht 2005 noorte maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 2. koht
Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega suutis seda ületada alles Eesti 2000. aastate esisprinter Katrin Käärt. Veel aste edasi nihutas õrnemasoo kiirjooksu taset Egel Uljas kes osales ainsa Eesti naiskiirjooksjana 2004. aasta Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid. Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal
15 3.koht 2006 Balti noorte maavõistlus 67.61m(700g)- 1.koht 2006 Maailmameitrivõistlused (U20) 62.07m(800g)- 29.koht 2006 Eesti, Soome, Vene maavõistlus 66.06m(700g)- 1.koht 2006 Esti-Soome-Vene maavõistlus 71.01 (700g)- 1.koht 2007 Euroopa meistrivõistlused (U20)- 70.33 7.koht 2008 Maailmameistrivõistlused (U20)- 68.88 9.koht 2009 Euroopa meistrivõistlused (U23) 21.koht 2009 Maailmameistrivõistlused Berlin katkestasin 2010 Euroopa karikavõistlus 3.koht 2011 Euroopa meistrivõistlused (U23) 9.koht. 2012 Euroopa meistrivõistlused 25. koht 2014 Euroopa meistrivõistlused 18. koht 16
23. Selgitada mõisted staatiline, puht-dünaamiline ja dünaamiline tasakaal. Staatiline tasakaal- mehhanismi raskuskese ei tohi oma asukohta muuta. Puht-dünamiline tasakaal- tsentrifugaal-jõudude momentide summa mingi punkti suhtes on null Dünaamiline tasakaal- inertsjõudude peavektor Fi=0, masskese ei liigu ja tsentifugaaljõudude momentide summa mingi punkti suhtes on null. 24. Leida ülekandesuhe ja ülekandearv vabalt valitud hammasülekande korral. U14= U12* U23* U34=1/2* 2/3* 3/4= z2/z1* z3/z2'* z4/z3'*(-1)V z2 u12 = z1 ülekandearv 1 u12 = - ülekandesuhe 2 z1 z3 z5 z 3´ z z z2 2´ z 4´
harjutusi. Aprilli lõpus sai ta juba teha tavalisi treeninguid, kuid suutis jällegi endale haiget teha. Ta tõdes, et tõepoolest oli seda liiga palju tahetud. Ta oli kurb. Ta ei suutnud meenutada, millal viimati tundis ta end täielikult tervena ning suutis hüpata ilma valu tundmata. Ta tahtis ette valmistuda 2011nda suve hooajaks, sest teadis, et see on viimae aasta, kus ta alla 23- aastaste kategoorias võistelda saab. Mitmete keeruliste seikadega suutis ta koguda täis pääasu Euroopa U23 Meistrivõistlustele Ostravas. Ta tegi uskumatuid asju. Pärast nii pikka pausi täis ravikuure ja valu, ei võitnud ta mitte ainult esimest kohta vaid ka tegi uue isikliku rekordi tulemusele 2.30! Ta oli kindel, et see oli tema võimalus pääseda Maailma meistrivõistlustele. Ukraina tiimi peatreener pani ta dilemma ette, et kui ta tahab minna Daegu meistrivõistlustele peab ta võitma rahvuslikut meistrivõistlused. Ja Bondarenko tegigi seda. Ta hüppas 2.28 meetrit Donetskis 4ndal augustil
0,050 0,0030 0,055 0,0027 Polüesterkiu 0,040 0,0055 <0,15 4 st soojustus 0,045 0,0065 0,07 0,0040 u23°C,RH50%=0,1 kg/kg Puitkiudplaat 0,08 0,0041 <0,05 1,4 u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,09 0,0046 < 40 kg/m3 kõik 0,0040 Tselluvill <0,10 1,8 ≥ 40 kg/m3 kõik 0,0035
HL1 HL2 HL3 HL4 HL5 HL6 3. Töö käik. Koostada vooluring tähtlülituses, nagu näidatud skeemil, ühendades igasse faasi 2 lampi, seega faaside koormused on võrdsed. Mõõta voolutugevused ja faasi ning liinipinged juhul, kui neutraaljuhe on olemas. Mõõta voolutugevused ja faasi ning liinipinged väljalülitatud nulljuhtme korral. Arvutada võimsused. 4. Tabel. Jrk. U1 U2 U3 I1 I2 I3 U12 U13 U23 P1 P2 P3 IN 1. Kõik lambid on sisse lülitatud, nulljuhe on sisse lülitatud 2. Lamp L1 on välja lülitatud, nulljuhe sisse lülitatud 3 Kõik lambid on sisse lülitatud, nulljuhe välja lülitatud 4 Lambid L1 ja L6 on välja lülitatud, nulljuhe on välja lülitatud Lambid L1 ja L6 on välja lülitatud, nulljuhe sisse lülitatud 5. Mõõta voolutugevused igas faasis ja faasi- ning liinipinged erinevate faasikoormuste
25.Ühe-ja mitmeastmelise ülekande parameetrid. Üheastmelise:1.Võimsused sisend-(P1) ja väljundvõllidel(P2) W või kW.2.Pöördemomendid sisend-(T1) ja väljundvõllil(T2) Nm.3.Nurkkiirused(w) ja pöörlemissagedused(n) sisend-(w1,n1) ja väljundvõllil(w2,n2).4.Ringkiirus v m/s. 5. Ülekandearv u12=w1/w2=n1/n2. u=wvedav/wveetav=nvedav/nveetav.6.Ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1.Mitmeastmelise: Pn= Tn*Wn võimsuse ja pöördemom. aheline suheTn=T1*wn* U1n= U12*U23...Un-1n = 1*2*... n.Kus Tn on pöördemoment n- võllil U1n- ülekandearv 1. Ja n võlli vahel 1,2-üksikute kinemaatiliste paaride kasutegurid. 26.Hõõrdeülekanne(skeem) ja selle iseloomustus.Ülekandearv. Pöördemoment kantakse üle hõõredejõuga Fh siledapindsete hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1
nimetatakse neljajuhiliseks süsteemiks. Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ning tähistatakse U1, U2 ja U3, üldjuhul Uf. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. Kui jätta arvestamata pingelang generaatori mähises, siis võib öelda, et faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoor- jõuga. Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. Liinipinge tähisteks on U12, U23 ja U31, üldjuhul Ul. Milline on liini- ja faasipingete omavaheline suhe? Esimese faasimähise lõpp on ühendatud teise faasimähise lõpuga. Seetõttu on liinipinge võrdne faasipingete vahega U 12 =U 1 U 2 . Analoogselt U 23 = U 2 U 3 , U 31 = U 3 U 1 . Faasipingete vektorid on üksteise suhtes 120° võrra pööratud. Liinipinge saab määrata geomeetriliselt: 102 U 12 3 U 12 = 2 = 2U 1 cos 30° = 2U 1 = 3 U1
annaabi.ee 
