nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+
Kaudne tõestus sisaldab alamtuletusi. 11.On antud laused: „Kodakondsusamet väljastas eelmisel aastal üle tuhande trükiveaga passi.“ ja „Baaris külastajaid rannarõivaste ja rulluiskudega ei teenindata.“ Milline materiaalne loogikaviga esineb mõlemas lauses? Amfiboolia. 12.Literaal… Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13.Üksikterm ehk singulaarterm: Võib olla tühitermin. 14.Mille järgi saabmäärata kategoorilise süllogismi figuuri? Kesktermini paiknemiste järgi. 15.Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin – ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin – väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! ! ! saab kasutada samas tähenduses nagu seda üksikobjekti; ei ! ! ! kuulu sõnad, mis tähistavad vaid juhuslikult ühte objekti) ! tühitermin – ! ümmargune ruut (asjad, mida pole olemas, osutab loogiliselt või ! ! ! füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna ʻjumalʼ näide Kasaku konspektis lk 18 üleval). sisu alusel: ! ühitatavad terminid – terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente ! ühitamatud – terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid 4. ÜHENDATAVAD JA ÜHENDAMATUD TERMINID. TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED.
3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! ! ! saab kasutada samas tähenduses nagu seda üksikobjekti; ei ! ! ! kuulu sõnad, mis tähistavad vaid juhuslikult ühte objekti) ! tühitermin ! ümmargune ruut (asjad, mida pole olemas, osutab loogiliselt või ! ! ! füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna jumal näide Kasaku konspektis lk 18 üleval). sisu alusel: ! ühitatavad terminid terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente ! ühitamatud terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid 4. ÜHENDATAVAD JA ÜHENDAMATUD TERMINID. TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED.
Kui püüda seda võtta terminite liigitamisena mahu alusel, siis tekib küsimus, kas lähtuma peaks tegelikust objektide hulgast termini mahus ehk faktilisest ekstensioonist või põhimõttelisest võimalikkusest, mitu objekti saab üldse vastava termini mahtu kuuluda ehk siis potentsiaalsest ekstensioonist. Meie valisime teise võimaluse. Sel puhul peab arvestama juhtudega, mil üldtermin või üksiktermin ei rakendu ainsalegi objektile. D3.7. Tühitermin ehk nullterm (empty term) ei ole rakendatav ühelegi objektile, nt vähim reaalarv, igiliikur, ümmargune ruut. Faktilisest ekstensioonist lähtudes võiks tunduda, et mingi üldtermin, nt ,,elevant", muutub üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin. Faktilise ekstensiooni kasutamine pole kooskõlas loogika põhimõttega,
Kui püüda seda võtta terminite liigitamisena mahu alusel, siis tekib küsimus, kas lähtuma peaks tegelikust objektide hulgast termini mahus ehk faktilisest ekstensioonist või põhimõttelisest võimalikkusest, mitu objekti saab üldse vastava termini mahtu kuuluda ehk siis potentsiaalsest ekstensioonist. Meie valisime teise võimaluse. Sel puhul peab arvestama juhtudega, mil üldtermin või üksiktermin ei rakendu ainsalegi objektile. D3.7. Tühitermin ehk nullterm (empty term) ei ole rakendatav ühelegi objektile, nt vähim reaalarv, igiliikur, ümmargune ruut. Faktilisest ekstensioonist lähtudes võiks tunduda, et mingi üldtermin, nt ,,elevant", muutub üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin
annaabi.ee 
