1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2
Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet. Jõuab järelduseni, et „ma tean“ on loogiline taipamine, mille ab...
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus sed...
V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses? V: Norras 8. Kellena töötas Wittgenstein pärast I maailmasõda Austrias? V: algkooliõpetajana 9. Millise sõja algusaastail sai Wittgenstein Cambridge'i ülikooli filosoofia professoriks? V: Teise maailmasõja algusaastail 10. Kus ja millesse Wittgenstein suri? V: Cambridge'is vähki 11. Mis on Wittgensteini 2 peateost? V: ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" ja ,,Tõsikindlusest" 12. Mis on Wittgensteini kuulsaim lause? V: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida" 13. Millest me moodustame pilte Wittgensteini arvates? V: tõsiasjadest 14. Millega me kirjeldame pilte, mida me endale tõsiasjadest loome Wittgensteini arvates? V: lausetega 15. Kuidas nimetada seda, mis jääb meie tunnetusest väljaspoole Wittgensteini arvates? V: väljendamatuks ehk müstiliseks 16. Mis kehtivad sõltumata teadvusest Wittgensteini arvates? V: loogikaseadused 17
Isa oli rikas tööstur. Külas käisid 2 heliloojat. Brahms ja Mahler Õppis Berliini Tehnikakõrgkoolis masinaehitust. Bernand Russell andis talle tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga. Õppis Cambridge Ülikoolis, Trinity Kolledzis. Ta elas 1936-1937 aastal üksilduses Norras, kuna ta oli jutt ja Hitler kiusas neid. Ta töötas ka algkooliõpetajana Austrias. Sai Teise maailmasõja ajal Cambridge ülikooli filosoofia õppejõuks. Peateosed · Loogilis-filosoofilis traktaat · Tõsikindlusest. Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. ,,See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika." ,,Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed." ,,Müstiline maailm võib olemas olla." ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles. Martin Heidegger (1889-1976)
ei tahtnud enam kauem elada. 1951. aastal Wittgenstein suri. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks. Kirjandust: Ludwig Wittgenstein, ,,Loogilis-filosoofiline traktaat." Tõlkinud Jaan Kangilaski, Veiko Palge. Tartu: Ilmamaa, 1996 Ludwig Wittgenstein, ,,Filosoofilised uurimused." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2005 Ludwig Wittgenstein, ,,Tõsikindlusest." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2000 Kokkuvõte Mõtlejana on Wittgenstein kummaliselt vastuoluline ja samas moraalselt täiuslik. Ta eitab filosoofia võimalikkust ja kirjutab tuhandeid lehekülgi originaalset, püsiväärtusega filosoofiat. Ta on üks kõigi aegade paatoslikumaid mõtlejaid, ja ometi on ta sageli kerge ja teravmeelne. Ta on Cambridge`i ülikooli professor, kes ei heida pilkugi oma ala tähtsamatesse ajakirjadesse, rääkimata sellest, et ta sinna ise kirjutaks
3. Kas veini joomine on kasulik või kahjulik? Küllap mõlemat. Tänapäeval on võimalik veinis leiduvaid kasulikke ai- neid asendada muude toiduainetega või farmaatsiatööstuse saadustega, aga mõistagi pole need tooted nii nauditavad. Selge on ka see, et kõik, mis puutub alkoholitarvitamisse, on sedavõrd traditsioonide, moe ja eelarvamustega seotud, et selle “teaduslik” lahkamine on tõsikindlusest kaugel. Mõnedele rahvastele on eelarvamustel põhinev al- koholipoliitika saanud lausa saatuslikuks. Näiteks olid Soome rahvusluse ja riikluse rajajad põhiliselt rootsikeelsed germaani tõugu Soome kodanikud, kel oli veendumus, et soomeugrilastest lihtrahvas tuleks alkoholist eemal Väärikaile Bordeaux´ ja Burgundia veinidele lisavad keldriaastad dekadentlikku nõtkust. hoida. Nagu kinnitab Soome alkoholikultuuri uurija Satu Apo, ongi soom-
annaabi.ee 
