Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi.
Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi.
'' ,,Ainult mitte käed rüpes istuma. Hakkame oma kaitselõiku tugevdama.'' Jegorõtšev käskis sapööridel kaevikud sügavamaks teha ja palkidega toestada ning hakata ühenduskraame ja muldonne ehitama. Võib-olla tuleb neil veel kaua Ruhnut kaitsta, siis aga läheb seda kõike vaja! Ootamatult lähenesid nende kaitselõiku kolm Saksa torpeedokaatrit. ,,Hakkab peale,'' osutas Jegorõtšev pealiigutusega arglikult kaldale lähenevate kaatritele. ,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak. ,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...'' Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!..
Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule; loodusluule või kodukohaluule – oluline ja populaarne baltisaksa kirjanduses 19.saj II poolel ja lõpus; koduluule – keskendub lapsepõlve- ja nooruse tunnetele
ja nad kaovad koos ideoloogia kadumisega. Mütoloogia ei tähenda ainult uskumusi. Müüti võtab inimene täpselt nii nagu müüt seda nõuab. Tuleb alati meeles pidada seda, et inimeste hoiakuid stimuleerivadki just müüdid. Müütides luuakse uuesti ennast vastavalt inimese enda tahtele. Näiteks võib esile tuua kaasaegsete müütide versioone. Roland Barthes nimetas neid tavamütoloogiateks. Neid loovad näiteks telesaated nagu näiteks komöödia sari ,,Tuvikesed", milles luuakse uus paroodiline ,,isa-idioot" mütoloogia. ( Laanemäe 2007, 221-230 ) 1.2 Inimröövid ,,Ajalugu muutub legendideks, legendid aga müütideks." J. R. R. Tolkien Tänapäeva mütoloogia seisneb inimröövides, mida korraldavad maavälised olendid. Paljud
ja nad kaovad koos ideoloogia kadumisega. Mütoloogia ei tähenda ainult uskumusi. Müüti võtab inimene täpselt nii nagu müüt seda nõuab. Tuleb alati meeles pidada seda, et inimeste hoiakuid stimuleerivadki just müüdid. Müütides luuakse uuesti ennast vastavalt inimese enda tahtele. Näiteks võib esile tuua kaasaegsete müütide versioone. Roland Barthes nimetas neid tavamütoloogiateks. Neid loovad näiteks telesaated nagu näiteks komöödia sari ,,Tuvikesed", milles luuakse uus paroodiline ,,isa-idioot" mütoloogia. ( Laanemäe 2007, 221-230 ) 1.2 Inimröövid Tänapäeva mütoloogia seisneb inimröövides, mida korraldavad maavälised olendid. Paljud inimesed väidavad seda, et Maale lendanud tulnukad astuvad kontakti Maal elavate inimestega. Inimestel on võimalus ka UFO-dega ringi sõita. Kõikidel kordadel ei jäta tulnukad oma tegevustest mitte ühtegi tõendit. Enamus röövitud inimestest on seksuaalselt vägistatud. Usaldusväärne
ja nad kaovad koos ideoloogia kadumisega. Mütoloogia ei tähenda ainult uskumusi. Müüti võtab inimene täpselt nii nagu müüt seda nõuab. Tuleb alati meeles pidada seda, et inimeste hoiakuid stimuleerivadki just müüdid. Müütides luuakse uuesti ennast vastavalt inimese enda tahtele. Näiteks võib esile tuua kaasaegsete müütide versioone. Roland Barthes nimetas neid tavamütoloogiateks. Neid loovad näiteks telesaated nagu näiteks komöödia sari „Tuvikesed“, milles luuakse uus paroodiline „isa-idioot“ mütoloogia. ( Laanemäe 2007, 221-230 ) 1.2 Tulnukate inimröövid „Ajalugu muutub legendideks, legendid aga müütideks.“ J. R. R. Tolkien Müüte loob ka tänapäevane maailm, kuigi see on tunduvalt ratsionaliseeritum kui kunagine antiikmaailm
annaabi.ee 
