Antud: [S]=2 Mõõtmed: 30*30*3 L=750mm E=210GPa y=355MPa 1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid. ix = iy = imin = 1,08 cm A = 3,01cm2 2.Leian piirsaleduse E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108 3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks: 1=1 2=2 3=0,5 4=0,7 Varraste nõtkepikkused: LE = *L LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m Varraste suurimad lubatud saledused: = LE/imin
m1=1*10^3/52,3=-19,1Nm Leian vedaval rattal mõjuva momendi m=0 m1+m2+m3+m4+mv=0 mv=89,8Nm Joonistan epüüri Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm III=m4+m3+m2=19,1+13,4+38,2=-70,7Nm IV=m4+m3+m2+m1=19,1+13,4+38,2+19,1=-89,8Nm 2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10"
A1 X X X X A2 X X X X A3 X X X X X X X X MDNK jaoks valitud lihtimplikandid: A2 ja A3 f ( x 1 ... x 4 )= x´1 x´3 v x 4 Seega, MDNK = Tuvastan, kas MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed, kasutades tõeväärtustabelit Nr. x1x2x3x4 f MDNK MKNK 0 0000 1 1 1 1 0001 1 1 1 2 0010 - 0 0 3 0011 1 1 1 4 0100 - 1 1 5 0101 1 1 1 6 0110 0 0 0 7 0111 - 1 1 8 1000 0 0 0 9 1001 1 1 1
A6 x x x x A7 x x x x Lihtimplikantide A1, A3, A5 ja A7 järgi saab välja kirjutada lõpuni määratud loogikafunktsiooni minimaalse konjunktiivse normaalkuju: 𝒇(xMKNK (x1x2x3x4) = A1 v A3 v A5 v A7 = (x1 v x2 v x3)(x1 v x 2 v x 3)(x 1 v x2 v x 3) Ʌ Ʌ (x 3 v x4) 6 3.3 VÕRDLUS Tuvastan, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte.Selleks koostame kummagi loogikafunktsiooni jaoks tõeväärtustabelid ning võrdleme neid. 𝒇(xMKNK(x1x2x3x4) = (x1 v x2 v x3)(x1 v x 2 v x 3)(x 1 v x2 v x 3)(x 3 v x4) 𝒇(xMDNK(x1x2x3x4) = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 Et kontrollida, kas saadud minimaalsed normaalkujud on teineteisega loogiliselt võrdsed
üritustel. Mõned organiseeritud struktuurid, protsessis ja kultuur muudavad juhtide palju teravaks nii lähedalt kui kaugelt ja kuidas erinevad analüüsi-tasemed võivad saada vaikimisi valikuteks, mis takistavad efektiivsustest. Suurenduste raamistik pakub jõulist mudelit mis aitab aktiivsetel ning edasipüüdlevatel juhtidel suurendada vaatevalja mis rajab tingimused et teised õnnestuksid. Ma tuvastan selles artiklis käitumise ning otsustamise mudelitega, mis seotud lähedalt vaatega ja võrrelda seda üldise vaatega. Arvestades struktuure ja kultuure, mis seovad inimesed vääratele positsioonidele, teen ma järeldused ammendavast suutlikkusest, näha erinevatelt vaatekohtadelt. 1. Lahivaade Lahivaade toob uksikasjad teravalt fookusesse. Iga võimalus paistab suur ja vastupandamatu, ehkki neis võivad puududa mõned kaastekstid.
“ma hindan kunsti” tähendab “ma pean kunstist lugu” Nt. “hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast” “elus hindan kunsti ja vaba loomingut, mitte raha ja kuulsust” Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla: käin sageli kunstinäitustel ostan/kogun kunsti tegelen “hobi korras” kunstiga sponsoreerin kunsti 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. “ma hindan kunsti” tähendab “ma tuvastan teose väärtust” Nt “ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks” “ma ei saa täna külla tulla, sest olen ametis kunsti hindamisega” (sh ka hinna mõttes) 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on
teatud hierarhias. IX. Kunsti hindamine I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma pean kunstist lugu". ,,hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast". Selline hindamise väljendumine käib nii: käin sageli kunstinäitustel, ostan- kogun kunsti, tegeleb ise kunstiga, sponsoneerin kunsti. 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma tuvastan teose väärtust". ,,ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks". Hindamine selles mõttes tipneb reeglina + ja hinnangu langetamisel. Hinnangu aspektid objekt(teoste tsükkel, tervik, osa), absoluutne komparatiivne(miski on parem kui teine), eksplitiitsus implitsiitsus(avalikult väljendatud või vihjatud kunstikriitilise teksti poolt), väärtuse liik(esteetiline, moraalne jm või üksikväärtus või väärtuste summa). 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises?
„hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast“ Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla: – käin sageli kunstinäitustel – ostan/kogun kunsti – tegelen „hobi korras“ kunstiga – sponsoreerin kunsti 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. „Ma hindan kunsti“ tähendab „ma tuvastan teose väärtust“ „ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks“ Hindamine ses mõttes tipneb reeglina positiivse või negatiivse hinnangu langetamisega. Hinnangu aspektid: 1. objekt (teose osa, tervik, tsükkel?) 2. absoluutne – komparatiivne (x on hea vs x on parem kui y) 3. eksplitsiitsus – implitsiitsus (avalikult ütled et „x on halb“ või vihjad kunstikriitilises tekstis) 4
Meie kursuse raames keskendume eelkõige hindamisele väärtuse tuvastamise mõttes. a. Väärtustamine: "ma hindan kunsti" tähendab "ma pean kunstist lugu", "hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast", "elus hindan kunsti ja vaba loomingut, mitte raha ja kuulsust". Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla: käin sageli kunstinäitustel, kogun kunsti, tegelen "hobi korras" kunstiga, sponsoreerin kunsti tegemist. b. Väärtuse tuvastamine: "ma hindan kunsti" tähendab "ma tuvastan teose väärtust", "ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks", "ma ei saa täna külla tulla, sest olen ametis kunsti hindamisega" (sh ka hinna mõttes). Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor
annaabi.ee 
