Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste äratundmisel. Tunnuste tuvastamise hierarhia - tunnuste tuvastamise võrgustik, milles alumisel tasandil on joontunnuste tuvastajad. Need aktiveerivad järgmise tasandi tuvastajad, mis reageerivad lihtsamate joontunnuste kombinatsioonidele. Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4
Värvipimedus võib olla tingitud nii mitmesugustest silma- ja ajukahjustustest kui ka geneetilisest päritolust. 19. Milline on tunnuste tuvastajate roll vormide tajumisel? Kuidas on seotud sellega võrkkestarakkude retseptiivväli? Nägemissüsteemi rakkudel on omam eelistatud sihtmärk, teatud tüüpi stiimul, mis kutsub esile selle raku erutumise. Seega võime mõelda neist kui tuvastajatest, millest igaüks on häälestastud oma sihtmärkide kogumile. tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid, mis reageerivad stiimuli spetsiifilistele omadustele, nagu liikumine, orientatsioon jne Retseptiivväli - võrkkestaärrituse muster, mis kõige tõhusamalt kutsub esile konkreetse nägemissüsteemi raku erutuse; mõne raku puhul määrab selle mustri lihtsalt ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on kõige tõhusamal sisendil mingi kindel kuju, värvus v liikumissuund. Nägemissüsteem sisaldab rakke, mis toimivad tunnuste tuvastajatena ehk siis
muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ning valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. Liikumisparallaks - sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). Optiline vool - objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga. Kiiruse tajumine - liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa). Liikumine silma võrkkestal ei pea olema tingitud stiimulite liikumisest: näiline liikumine (tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes
optiline vool -- objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kogu nägemisväljas olev muster muutub samuti → võrkkeste stimulatsioonis tekkiv muutuste muster = opt. vool. Sügavustaju, liigutuste koordineerimine. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga, kuid erinevates olukordades prevaleerivad erinevad tunnused (nt liikumisparallaks liikumise ajal, binokulaarne diparaatsus, kui obj on lähedal jne). Kiiruse tajumine 1.liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa (nt Kuu)). liikumine silma võrkkestal ei pea olema aga tingitud stiimulite liikumisest: ● näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad
normaalselt, kui nad on tegelikult erutatud; 3. Isegi siis, kui inimesed teoreetiliselt teavad, kuidas peaks käituma, et näha välja rahulik, ei ole see ilma spetsiaalse treeninguta enamasti lihtne. Kuigi on nn sünnipäraseid näitlejaid, kes oskavad suurepäraselt kontrollida enda mitteverbaalseid reaktsioone ja seega muljet, mida nad endast teistele jätavad. Kaks küsimust on olulised: Kas on mingeid süstemaatilisi erinevusi tõerääkijate ja valetajate vahel? Kas vale tuvastajad on niisugustest erinevustest teadlikud ja võimelised neid kasutama? Esimene küsimus puudutab objektiivseid (tegelikke) valetamise mitteverbaalseid tunnuseid. Teine küsimus on aga seotud subjektiivsete valetamise indikaatoritega so tunnustega, mida inimesed sageli seostavad valetamisega. 28.küsimus Ütluste tõeparasuse hindamine (Statement Validity Assessment-SVA)
suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest jne. Sellised lihtsad markerid aitavad lapsevanematel paremini suunata oma tähelepanu laste eeldustele, väljendusviisidele ja huvidele, mis on annete tuvastamisel määrava tähtsu- sega, ja neid varakult märgata. Colorado keskuse pikaajalised, rohkem kui 5000 andeka lapse ja nende peredega töötamisele tuginevad kogemused kinnitavad, et vanemad on selliste hinnangulehtede abil suhteliselt edukad laste andekuse tuvastajad (Silvermann, 2009). Andekate väikelaste jälgimisel on täheldatud elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet keskenduda mingile ühele objektile, tugevaid reaktsioone valule ja mürale, aktiivsust, kiiremat motoorset arengut, head 62 Kuidas andekat last ära tunda? mälu, erilist tundlikkust ja emotsionaalsust, aga näiteks ka vähest une- vajadust (vt ka ülitundlikkusega seonduvat eestpoolt)