on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoodi probleemi lahendada. Kas alati eriarvamuste puhul tuleb enda arvamust niiviisi teisele peale suruda. Kas kaklus on ainuke, millega Kalevipoeg hakkama saab? Alati ei pea kõigil olema ühesugused arvamused
äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi
Kalevipoega kirjeldatakse eeposes kui tublit ja tugevat meest, kes töötas palju, et oma rahvale head teha, kuid kirjeldatakse ka halvemaid pooli. Näiteks tema töökust väljendas see, et ta kündis põlde ja tegi metsa ning tõi Pihkvast rahvale laudu. Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte maksmas, kelle ta lõpuks ta tappis. Kuid enne veel kui ta Soome jõudis (4) vägistas ta Saarepiigat, kes oli ta kõrvale istunud. Pärast tegu hüppas piiga kaljult alla merre ja uppus. Soome sepega mõõgaostu tehes läks kalevipoeg sepa poegadega tülli ja tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu).
Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile Kuues lugu mõõga ostmine, sepa vanema poja tapmine Seitsmes lugu, tagasisõit, isa haual Kaheksas lugu viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm, kiviviske võistlus(saadjärv)võidmine, esimene töö kündmine Üheksas lugu: kättemaks huntidele, sõjasõnumid Kümnes lugu kikerpära soo, veevaimu kuld Üheteistkümnes lugu:lauatoomine, mõõga vargus ja needmine Kääpa jõeni jõuab sotrts mõõka vedada Kaheteistkümnes lugu lauavõitlus ja siil
kuningas, Kalev. ,, Kui Kuu Lindale viiekümnel hobusel kuuekümne kutsariga kosja sõitis, polevat Linda võtnud vaevaks saunast väljagi tulla." Rahvaväljaandes ei meeldinud Kalevipojale see, Enn Vetmea teoses arvas Kalevipoeg, et Linda et Tuuslar üritas Lindat kosida. oleks võinud ikkagi Tuuslarile naiseks minna. ,, Nüüd jälle mõeldes Linda kosilastele, pean tunnistame, et ega nad kõik mulle ühtviisi vastumeelt ja läilad ei olnud. Teistest meeldis Tuuslari-nimeline soomlasest vanapoiss." Enn Vetemaa teos ,,Kalevipoja mälestused" erineb Kreutzwaldi ,,Kalevipojast". Enn Vetemaa
jõudu ja mõistust. Kalevipoeg sai Eesti kangelaseks, kuna enamik eestlasi soovis oma iidoliga samastuda. Kuid lugedes "Kalevipoeg", mõistsin et ma ei saa väärtustada Kalevipoega hea eesti vägilasena. Ta tegi küll palju head, sooritades oma vägitegusid, kuid sageli ta ei mõelnud selgelt, tegi halba rumalusest ja kasutas oma võimu hea suhtes valesti. Kalevipoeg tegi halba mõtlematusest. Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi Linda tapmises, vaid röövimises ning karistus ta surmata oli liig. Teine suhtleiselt rumal tegu oli Sarviku ellujätmine. Sarvik oli rahva vaenlane, ta piinas rahvast ja võttis neilt nende varanduse. Seega Kalevipojal kui rahva kangelasel võis olla suur viha Sarviku vastu, kuid Kalevipoeg ei määranud talle isegi tänapäeva kontekstis
Soome sõiduga kurja teinud. Kalevipoeg jõudis koduõuele. Koerad hakkasid haukuma, vennad tulid väravasse Kalevipojale vastu. Teisel õhtul istusid vennad kolmekesi koos ja rääkisid teistele oma reisist. Vanem vend oli käinud Venemaal, Saksamaal, Kuramaal, Poolamaal, kuid kuskil polnud emast jälgegi. Teine vend käis läbi metsade, soode, jõgede, kuid emast polnud jälgi kusagil. Kolmas vend pajatas, kuidas ta Soomes oli käinud, Tuuslarile kätte maksnud, ostnud kalli mõõga, aga ema ikka ei leidnud. Sepa poja surmast, saarepiiga laulust ja Linda laulust Irumäel ei lausunud ta aga sõnagi. Lõpuks ütles vanem vend, et on aeg heita liisku, et teada saada, kes kolmest vennast kuningaks tõuseb. Sellega olid teised vennad päri. Lepiti kokku, et liisuheitmine toimub juba järgmisel päeval. Õhtul, hämariku ajal kõndis noorem poeg üksi isa haua peale. Ta palus isa,
jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilusat tüdrukut, kellega juttu vestma asus. See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis
Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli. Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks
Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid
See raius puu maha. Puust sai sild Viru ja Soome ranna vahel. IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema
Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77) Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja
Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja
merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare taadile jumalaga ja ujub edasi. Taat ja eit hakkavad merd riisuma, et tütart kätte saada. Leidsid nad tamme ja kuuse, kotkamuna ja raudkübara, kala ja hõbekausi. Lainetest kostab tütre lauluhääl.(lk 57-61 ta jutustab endaga juhtunud õnnetusest) Piiga palub, et memm ja taat ei kurvastaks, sest tema koda on nüüd meres. 5. LUGU KALEVIPOEG SOOMES. SUUR TAMM. KÄTTEMAKS TUUSLARILE. Hommikul jõudis Kalevipoeg Soome randa. Näeb seal küll Tuuslari paati, aga teda ennast ei ole näha. Saare taat ja eit istutasid kadunud tütre mälestuseks tamme ja kuuse, mis laintest leitud, koduõuele. Kotkamuna haudus päeval päike, öösel eit ise. Kala palus end merre tagasi lasta, taat viiski kala merre. Munast koorus tugev lind, kes lendas minema. Tamm ja kuusk kasvasid taevani. Taat läks tarka otsima, kes puud maha raiuks. Eit läks loogu võtma ja leidis kodus kasvand kotka
annaabi.ee 
