Rootsi reduktsioonipoliitika taust 17. Saj keskpaigas · Kristiina ajastul(1632-1654) jätkati aadlit soosivat läänistuspoliitikat: · Harju-Virumaa soodsate läänistustingimuste laiendamine LM aladele: · Kasutus- ja pärimispiirangute likvideerimine · Tulemus: Rootsi aristokraatial olid suuremad privileegid Eesti- ja LM-l kui Rootsi tuumikaladel! · Rootsi riik oli kaotanud suurema osa oma sissetulekust nii tuumikaladel Rootsis- Soomes(talurahva maamaks läks riigi asemel aadli taskusse) kui Läänemere provintsides ohtra läänistamise tulemusena. Karl X: Luhtunud neljandireduktisoon(1655) · 1655 Rootsi riigipäev otsustas madalamate seisuste toetusel teostada neljandikreduktsiooni: · Neljandik alates 06.11.1632 läänistatud maavaldustest tuli
Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus. Roomakat Euroopa lõhenes: Roomakat kirik säilitas/taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna- Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglis- ja Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel. Segapiirkonnaks kujuneb Ungari piirkond. 17. saj domineerib protest Põhja- Ameerika idaranniku kolooniates. Valitsejate eesmärgiks on 16.-17. saj-l usulise ühtsuse saavutamine oma riigis
I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu. Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes: 1) Roomakat. kirik säilitas/ taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna-Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). 2) Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglismaal, Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja- Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel (ka Ungari teatud piirkondades). 17saj domineerib Põhja-Ameerika Idaranniku kolooniates.
Süüria ja Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust. Tiglatpilesar III (744 727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda: sõdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsussüsteemi nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades. Salmanassar V (726 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti) Samaaria piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Sarrukin (Sargoni kants tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid
ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II. Gustaviaanlik ajastu (1772-1809): valgustatud absolutism ja vähese võimuga riigipäev. (Gustav III ja Gustav IV Adolf). Unistati Suur-Rootsi taastamisest: revans Venemaa suunas ebaõnnestus ja Rootsi territoorium Soomes kahanes edasi (1743). Kas Rootsi kaotab tulevikus terve Soome? Kompensatsioon Norrast? 18
Phalaris lasknud endale ehitada seest õõnsa pronkshärja, milles sai oma vastaseid surnuks kuumutada, nii et agoonias vaevlejate karjed kõlasid härja ammumisena. Türanni julmused tõid kaasa tema kukutamise ja jõhkra kättemaksu suguseltsile. 20 Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus Früügia. Anatoolia keskplatool endise Hetiidi suurriigi tuumikaladel kujunes I aastatuhande algul Früügia riik. Früüglased kuulusid tõenäoliselt indoeurooplaste hulka ja olid, kui uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel, seega 12. sajandi paiku. Früügia pealinn Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. 8. sajandil tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust
annaabi.ee 
