Inimese mtDNA: 16 659 bp 37 geeni: 2 kodeerivad rRNA-d 22 kodeerivad tRNA-d 13 kodeerivad oksüdatiivses fosforüleerimises osalevaid ensüüme Mitokondriaalne DNA Enamus mitokondriaalsete geenide produkte toimivad mitokondris. Neist üksi aga mitokondrite elutegevuseks ei piisa! Mitokondrite ribosoomid: RNA - mitokondriaalne valgud nukleaarne Paljud aeroobses metabolismis osalevad polüpeptiidid on päritolult tuumavalgud (nt: ATP- aasi osa subühikuid) Mitokondri vs tuuma DNA Tunnus Tuuma DNA Mitokondri DNA Suurus (bp) 3*109 16 659 geene 30 000 37 intronid jah ei histoonid jah ei reparatsioon hea kehv Mutatsioonide madal 10 korda sagedus sagedasem RNA RNA Ribonukleiinhape RNA Üheahelaline nukleiinhape, mille arvelt toimub valgusüntees RNA vs DNA RNA
Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. · Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub
Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub
Üle 60 000 Da molekulmassiga valk ei suuda aga ilma NLS-ta tuuma siseneda. Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Phjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse a ja b . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, b -subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Importiini mõlemad subühikud transporditakse kompleksis `laadungiga' tuuma, kus see kompleks laguneb ning importiini subühikud saadetakse tuumast
Üle 60 000 Da molekulmassiga valk ei suuda aga ilma NLS-ta tuuma siseneda. Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Phjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse a ja b . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, b -subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Importiini mõlemad subühikud transporditakse kompleksis `laadungiga' tuuma, kus see
Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. Tuuma impordi mehhanism erineb teistest membraantranspordi mehhanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära. Pōhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. In vitro katsed on näidanud, et NLS üksi siiski ei ole piisav valgu tuuma transpordiks. Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i ning vahendab karüofiilse valgu seondumist tuuma poori valkudele. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse ja . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, B-subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Valkude eskport tuumast Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal)
particle’i (ISVP). Väliskapsiid on struktuurvalkudest, ümbritseb nukleokapsiidset südamikku, milles on RNA sünteesimiseks ensüümid ja 11 erinevat kaheahelalist RNA genoomsegmenti. Võib toimuda reassortatsioon, tekkida hübriidviirused. Sarnanevad ümbrisega viirustele: (1) glükoproteiinid, mis toimivad viiruse seostumisvalkudena, (2) saavad ja kaotavad montaaži käigus lõdva ümbrise, (3) neil on fusioonivalgu aktiivsus. Genoom kodeerib struktuur- ja mittestruktuurvalke. Tuumavalgud (core) on ensümaatilise aktiivsusega mRNA transkriptsiooniks: cappimisensüüm ja polümeraas on kaasas. Ikosaeedri tippudes on VP4 ogataolised proteiinid, mis põhjustava hemaglutinatsiooni ja kinnitumist, antikehad nende vastu. VP4 aktiveerib proteaas, tekib sarnane struktuur nagu paramüksoviirustel. Neutraliseerivad antikehad tekivad ka VP7 (viiruse seostumisvalgu) vastu. Epidemioloogia.
vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool- sekretoorne rada- lüsosomaalsed valgud, Golgi valgud, integraalsed, membraansed ja sekreteeritavad valgud · Ülejäänud valgud sünteesitakse vabadel, tsütosoolsetel ribosoomidel- jäävadki sinna, kui ei sisalda signaaljärjestusi (mitokondriaalne, peroksüsomaalsed, tuumavalgud · SRP- Signaali äratundev kompleks (signal recognition particle) interakteerub N terminaalse signaaliga · Valkude suunamine ER toimub sünteesi käigus- kotranslatsiooniline translokalisatsioon Selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed ja sekreteeritavad valgud Cis-ternaalne progressioon - Golgi kompleksis viiakse läbi valkude protsessimine: Erinevad glükosüülimisreaktsioonid valkude liikumise vältel Cis-golgist trans-Golgisse
struktuur taastatakse. Kuumaehmatuse valgud – vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks, temperatuuri tõus muudab valkude ruumilist struktuuri. Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna modulaarne valk - valgu üks osa = üks domään, millel on oma iseseisev funktsioon. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest. Nukleotiid koosneb –
annaabi.ee 
