Aatomimudelid Aatom Üliväike, neutraalne aineosake Aatom koosneb Prootonid Elektronkate Neutronid Elektronkihid Tuum Elekrtonid Prooton Positiivne tuumaosake Mass 1 Laeng +1 Neutron Laenguta tuumaosake Mass 1 Laeng 0 Thomsoni aatomimudel Thomsoni aatomimudel "Rosinakukkel" Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 108 cm . Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis Rutherfordi aatomimudel Rutherford kujutas aatomi puhul ette midagi sarnast päikesesüsteemiga: keskel on positiivse laenguga tuum (nn
näitab, mitu elektronkihti aatomil rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis) keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ) massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A) prooton - positiivse laenguga tuumaosake neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid
1.Prooton-positiivse laenguga tuumaosake,mass 2000x suurem elektroni omast. Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton, samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kao...
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1
42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47. Pihustuskeskkond aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud 48. Prooton tuumaosake, positiise laenguga 49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest
3) + lagunemisel element nihkub perioodilisessüsteemis ühe koha võrra ettepoole. Radioaktiivse lagunemise seadus: poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest. Kõik radioaktiivsed ained lagunevad eksponentsiaalselt, N=N0·2 -t/T. (N-järele jäänud aatomite arv, N0-esialgne aatomite arv, t- ajavahemik, mille jooksul lagunemist vaadeldi, T-poolestusaeg). Neutron on tuuma laenguta osake, (tähis N, 01n). Prooton on positiivse laenguga tuumaosake, (tähis 11H, Z). Elektron on negatiivselt laetud osake, mis tiirleb umber aatomi tuuma elektronkattes elektronkihtidel, (tähis -10e , e−). Positron on positiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake (tähis 01e). Tuuma laengu määrab prootonite arv. Tuumareaktsioon on reaktsioon, mis toimub tuumade ja elementaarosakeste või aatomituumade vastastikusel toimel. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks
Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühisnimetus: nukleon e tuumaosake. Neid hoiab poolestusaeg T, mille jooksul lagunevad pooled tuumad ja koos tuumajõud *A=N+Z; A-nukleonide arv tuumas(e kiirgus nõrgeneb 2 korda. Graafik- algul langeb kiiresti neutronid ja prootonid kokku) e massiarv; N-neutronide arv; kiirguse intensiivsus, hiljem aeglasemalt, lõplikult ei kao Z-prootonite arv, mis on võrdne elemendi kunagi N=N0/(2t/T), m=m0/(2t/T); N0-aatomite arv alghetkel,
alfaosakesed, footonid jne). Tuumareaktsioonidega kaasneb alati soojusefekt – st reaktsioonil eraldub või neeldub soojus, mis ületab miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks U235), mingi tuumaosake, näiteks neutron. Raske tuum, mis niigi on ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul
Aatomid ja keemilised elemendid Aatom üliväike ja neutraalne aineosake, millest koosnevad kõik ained. Läbimõõt ~10 -7 cm Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on tuum, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad elektronkihtidel elektronid. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma. Samuti on keemilised elemendid perioodilisustabelis jaotatud sarnaste omaduste järgi. Perioodilisustabel on jagatud seitsmeks perioodiks ja kaheksateistkümneks rühmaks. Periood on horisontaalne rida. Need on moodustatud elementide aatomite elektronkatte ehituse järgi
valentselektronide tsoonis järgmisesse lubatud tsooni, jättes valestselektronide tsooni maha täitmaga elektronseisundeid ehk auke. Aukude olemasolu põhjustab elektrojuhtivust. Aatomi tuum on osake aatomi keskmes, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ehk nukleonidest. Aotomi tuuma püsivuse tagavad nukleonidevahelised tuumajõud, mis ületavad prootonite elektrostaatilise tõukumise. Neutron on elektrilaenguta tuumaosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga tuumaosake. Massiarv on tuumaosakeste arv. A Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda.
MONOMEER- väikese molekulmassiga aine,millest saadakse polümeere. NITRIFIKATSIOON- ammoniaagi või ammooniumühendite oksüdatsioon lämmastikappeks või nitraatideks bakterite toimel. NEUTRAALNE LAHUS- lahus, milles vesinik- ja hüdroksiidioonide sisaldus on võrdne, pH=7. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON- happe ja aluse vaheline reaktsioon. 7 NEUTRON- laenguta tuumaosake. NORMAALTINGIMUSED- temperatuur 0°C,rõhk 101325 Pa(= 1atm = 760mm Hg sammast). NUKLEONID- tuumaosakesed prootonid ja neotronid. NÕRUTAMINE- vedeliku eraldamine mittelahustuvast sademestvedeliku äravalamise teel. NÕRK ELEKTROLÜÜT- polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks, OKSIID- elemendi ühend hapnikuga. OKSÜDATSIOONIASTE- arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline
temperatuur on kõrgem · Fotokeemilised reaktsioonid, milleks on vaja valgust, saavad toimuda madalamatel temperatuuridel. Neelab energia kvandi, aatom ergastub ja läheb kõrgemale energianivoole-ergastatud molekul · Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H- sid on asendatud Cl või F aatomitega) · Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust) Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed · Vesinikside- molekulidevaheline side · Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad · Mida näitab lahuse pH, too näiteid. Näitab aluselisust ja happelisust ühendites.
0304 u , mille suuruseks on 28.3 MeV, arvestades u väärtust: 1 u = 931.434 M eV C-2. Tuuma seoseenergiad on miljoneid kordi suuremad kui aatomis elektronide sidumiseks vajalikud energiad. Näiteks on vesiniku aatomi ioniseerimiseks vajalik energia 13.6 eV , mis on ca 2 miljonit korda heeliumituuma seoseenergiast väiksem. Tuumareaktsioonid Mitmesugused tuumareaktsioonid tekivad, kui neelatakse tuumaosake (neutron või prooton) või ka gammakiirguse mõju tagajärjel. Sarnaselt keemiliste reaktsioonidega kirjeldatakse tuumareaktsioone võrrandite abil, näiteks: a + X Y + b või X (a, b) Y näitab , et tuuma X pommitamisel osakesega a toimunud reaktsiooni tulemusena tekib tuum Y ning eraldub osake b. Tuumareaktsioonide energeetilist külge iseloomustab reaktsioonis vabanenud energia Q. Q on positiivne, kui reaktsiooniproduktide kogumass on väiksem kui
annaabi.ee 
