radioaktiivsete jäätmete keskkonnaohutu säilitamine ja eluiga lõpetavate jaamade sulgemine. Müüdid odavast energiast - sageli arvatakse, et nn roheline elekter on üks kallimaid. Kuid uue jõujaama ehitamise ühe megavati maksumus tuleb gaasküttel töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad ettevõtetele 1 MWh kohta, käibemaksuta, Eesti Energia 2004. a andmetel).
rast.Seega seisame me paratamatult probleemi ees-kuidas ja kuskohast saame oma vajamine- va elektri edaspidi.Mis saab edasi? Võimalusi oleks justkui kolm:rajada tuumaelektrijaam, ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt.Kindlasti välistaksin ma neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks. Teised kaks varianti sobiksid meie energeetikaprobleemile paremini lahenduseks.Vaatamata sellele on nii tuumajaamal kui ka tuuleparkidel omad plussid ja miinused.Tuumajaama plus- siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada
Suurim kahju kriisi valmisoleku planeerimisel on arvamus, et just kõige raskemat nendega ei saa juhtuda. Just niimoodi juhtus 1986 aastal NASA-ga, mis sattus raskesse olukorda ameerika kosmoselennuki hukkumise tõttu. Tekkinud situatsioonis hiiglasuur ja jõuline kosmose uurimise agentuur sai abituks. Kõige eredamaks näiteks, mis puudutab ebakorrektset planeerimist ja kommunikatsiooni võib välja tuua Tsernoboli tuumakatastroofi. Mitte ainult sellel tuumajaamal ei olnud ulatusliku avarii korral tegevuse käiku planeerimist, vaid ka terve tuuma energeetika, mis asus NSVL territooriumil sai kohmetuks ja ei olnud absoluutselt valmis asuda tegevuseks. Kõige suuremaks veaks, mida lasid juhid oli tragöödia fakti pikajaline vaikimine 26. aprillil 1986 a. Esialgu maailm ametlikult sai avariist teada alles 28.aprillil, ehk möödus 68 tundi peale õnnetust, lühikese teatena saates ,,Aeg". Esimene teade, mis pöördus linna elanikele, kõlas
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Tuuleenergia tootmine Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s.
kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. 4 Kindlasti on tuuleenergia heaks alternatiiviks riikidele mille energiatootmine baseerub peamiselt fossiilsetel kütustel või energia impordil. Tuuleenergia oleks aga omast käest võtta ning seetõttu aitab säästa
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel
Tehnoloogia – pole mõtet soovitada kasutusi, mida ei osata rakendada Integratsioon – peab mõtlema ka teiste ressursside saadavusele Hea põllumajandusmaa sobib tihti ka teisteks otstarveteks, kuid mitte vastupidi 14. Millises suurusjärgus nõuavad erinevad energiatootmisviisid maaressurssi (sama koguse energia tootmiseks)? Et toota 1800 MW energiat, läheb tuumajaamal vaja 4,5 km2, tuulepargil/tuulikutel 437 km2 ning päikeseenergial / paneelidel 54 km2 maa 15. Millised on jätkusuutliku planeerimisprotsessi põhimõtted (linnas, üldisemalt igal pool sh maapiirkonnas)? • Hinnata olukorda (kas väärtus on parem siis, kui muudame midagi või kui jätame ala puutumata) • Konkureerivate otstarvete vaheliste konfliktide lahendamine • Jätkusuutliku lahenduste otsimine
samas on jaama tehnoloogiline skeem äärmiselt lihtne. Tuumajaamu, kus soojuskandja ja töötava keha kontuurid on eraldatud nimetatakse kahekontuurilisteks tuumajaamadeks. Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks. Tavaliselt esimeses kontuuris hoitakse soojuskandjat (vett) sellise rõhu all, et vesi ei aurustuks selles kontuuris. Kahekontuurilise tuumajaama kasutegur on alati madalam kui ühekontuurilisel tuumajaamal, aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam. Soojuskandjana võib kahekontuurilises tuumajaamas kasutada: vett, orgaanilisi vedelikke, gaase. Gaasi kasutamisel võib rõhk esimeses kontuuris olla madalam kui teises kontuuris. Tuumajaama tehnoloogiline skeem võib olla ka mittetäielik kahekontuuriline. Sellise skeemi korral esimeses kontuuris toodetud aur läbib teise kontuuri soojusvahetaja ja siis suunatakse teise kontuuri aur uuesti reaktorisse (auru ülekuumendi)
annaabi.ee 
