Ülemnõukogusaadikute rolliks oli hääletada etteantud otsuste/seaduseelnõude poolt. Julgeolekuorganid: NKVD siseasjadekomissariaat -> hiljem KGB riikliku julgeolekukommitee. Olid olemal riigitassandil kui rajoonitasandil. Eesti aladel paiknes ka NSVL sõjavägi. Võimalu skohapeal aega teenida kadus ja siisnsed ajateenijad saadeti laiali üle kogu nõukogude liidu. Paldiski muutus kinniseks linnaks, sest Paldiskisse rajati õppekoht, kus paiknes tuumaallveelaeva reaktor, kus õpetati välja tuumaallveelaevnike. ENSV aladel paiknes ka piirivalve, mis paiknes põhja- ja läänerannikul. See oli piiritsoon, selleks oli vaja luba. Loa saamiseks oli vaja küllakutset, piirivalve kontrollis tugevalt.
sisaldus 4-5mb/kg piiri, mis viitab sellele, et need alad on potentsiaalselt radooniohtlikud. 1995.aastal määrati esmakordselt radoonisisaldust pinnaseõhus [] Illustratsioon 10 Radoonisisaldused Eesti elamutest (1998 2001) (http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) TUUMABAASID EESTIS EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK Eestis on olnud Nõukogude Liidu aeg 2 tuumaallveelaeva (tegemist oli siiski makettidega). Okupeeritud Eestis oli lisaks kümnetele salaobjektidele ka kaks salajast linna, mis oli tavainimesele suletud Sillamäe ja Paldiski. Sillamäel toimus uraani rikastamine ja esimene Nõukogude Liidu aatompomm valmistati Sillamäelt saadud uraanist. 1939.aastal saadeti inimesed Paldiskist välja ja sinna asemele tekkis mereväebaas, kus olid ka kaks tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast
Pärast jaanuaris toimunud üldstreiki tegi Sarkozy avalikuks paketi ettepanekuid töörahva meelitamiseks, pannes muu hulgas ette maksusoodustusi ja sotsiaalabi. Paketi suurus on 2,4 miljardit eurot (37,5 miljardit krooni), kuid meelt avaldavatele ametiühingutele sellest ei piisanud. Ametiühingud nõudsid valitsuselt miinimumpalga tõstmist ja loobumist kavast koondada töökohti avalikus sektoris. ("Postimees'' 29.01.2009) Aasta algul põrkasid kaks tuumaallveelaeva - Briti mereväe ja Prantsuse mereväe oma - Atlandi ookeani all kokku. Mõlemad allveelaevad, 150 meetrit pikk Vanguard ja 138meetrine Le Triomphant, said 3. või 4. veebruaril Atlandi ookeani all toimunud õnnetuses kõvasti viga. laevad põrkasid kokku madalal kiirusel, ei saanud keegi meeskonnaliikmetest viga. Nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia kinnitasid, et tuumareostuse ohtu õnnetuse tõttu ei ole.
karistuspataljon. Suurimateks reostusobjektideks olid lekkiv katlamaja, uuendust nõudev kanalisatsioon ja mitmed hooletult rajatud prügimäed. Relvaladude ja tehaste reovesi juhiti lihtsalt pinnasesse ning muude asutuste reovesi suunati otse merre. Keskkatlamajast kandus pinnasesse ligi 60t massuuti aastas, millest vähemalt 20t sattus ebaeffektiivsete õlipüüniste tõttu merre. Suurt reostust tekitasid ka tuumaallveelaeva baasis seisnud 2 reaktorit, kui poolsaar Eesti Vabariigile tagastati, ületas reostunud pinnase kogumaht 12 000m3. Prügiga kaetud ala oli 5000m2 ja muidu rikutud maad oli 1200m2. Kuni teise tuumareaktori avamiseni lasti kõik õppekeskuse reovesi paesse uuristatud Leetse ojja. Korralikult ladestamatta olid ka radioaktiivsed jäätmed. EV iseseivumisel tehtud vaatluste tulemused olid masendavad. 0.3 ha suuruses pinnases oli 200t masuuti ning üksnes lohkudest maapinnalt leiti 60t masuuti
· Kokku 9728 1941. aasta juuniküüditamine pani aluse metsavendlusele ning järgnevatele Suvesõja sündmustele, mis lõppkokkuvõttes viis hiljem hauda ja Venemaa vangilaagritesse veel tuhandeid eesti mehi ja naisi. Selles muuseumis võis näha palju erinevaid esemeid, mis olid säilinud vanast ajast, näiteks: igasugused dokumendid, rõivad, talongid, raadiod, lauanoad, uks tartu arestimajast, võtmeid, pitsatid, palju KGB esemeid, käsiajamiga tuumaallveelaeva telefon ja muid teisi põnevaid esemeid. Mis mulle selles muuseumis kõige enam meeldis? Sellele küsimusele ei saagi päris üheselt vastata, sest kõik need esemed olid erineva väärtuse, vanuse ja ajalooga. Arvan, et kõige enam meeldisid mulle filmid, mis rääkisid okupeerimistest aga ka esemed olid huvitavad. Meeldis väga ja soovitan kindlasti teistel ka seda muuseumi külastada. Sellest muuseumist sain teadmisi ja nägemusi mida minu vanavanemad läbi pidid elama.
tööjõudu sisse tooma. Kui sõjavangid hakkavad NL-ist ära minema, tekib tööjõus tühimik, mida oli vajalik täita. „Tuumaprojekti“ kronoloogia: 1945 projekti mastaapne käivitamisaasta 1949 esimese eduka tuumaseadeldise katsetamine- oli ameeriklaste jaoks täielik ootamatus 1950 aatomipommi seeriatootmise algus 1952 otsus asuda looma esimest tuumaallveelaeva 1953 vesinikupommi katsetus- enne ameeriklasi 1950ndate algus- sõjatööstuskompleksi väljakujunemine Ameeriklased olid arvanud, et enne 1955 a-st venelased tulemusteni ei jõua, 49 aasta oli nende jaoks tõsiseks ootamatuseks. Aatomipommi väljatöötamine toob kaasa ka uue võidurelvastumise. Tõi päevakorrale ballistiliste rakettide välja töötamise, NL läks selgelt kopeerimise teed, võeti aluseks sakslase BAU2
annaabi.ee 
