"kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi tindile on rääbis ja ahven
See annabki köömnele spetsiifilise lõhna ja maitse. Tugev terav lõhn on tuntav kui taime pisut muljuda - eeterlikud õlid pääsevad mõjule. Peale selle on viljades 12-18 % rasvõli, 10-12 % valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide. Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat.
katuse alla tõsta. Kaunis taim peenardesse, pottidesse, ideaalne haljastusse. Konteinerhaljastusse, efekttaim. Joonis 23. Madal mätashari (Celosia argentea var. Cristata) (http://www.missouriplants.com/Redalt/Celosia_argentea_cristata_peg.jpg) -tähk-mätashari (C. spicata) Taim eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, viljakat mulda. Soojalembene taim, suurima dekoratiivsuse saavutab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kasvukohas ja piisavalt viljakas mullas. Olenevalt sordist sobib rühmana peenrasse, teiste lilledega koos bordüüriks, kuiv-ja lõikelilleks. Efekttaim. Joonis 24. Tähk-mätashari `Flamingo Feather' (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/6/6077.jpg) 15
Viinapuulehti kasutatakse Kreeka rahvusroa dolmades tegemiseks, mis on riisiseguga täidetud viinamarjalehed. Samalaadset toitu pakub ka kaukaasia köök. Kaubanduses müüakse peamiselt konservitud ja hapendatud viinapuulehti. Viinapuu on parasvöötme lõunapoolsete alade ja lähistroopika taim. Mõnd külmakindlamat ja varavalmivat viinamarjasorti saab kasvatada ka Eestis tuulevarjulises kohas ja kasvuhoones. Eestis on üldtuntum harilik metsviinapuu; selle iluronitaime tumesinised marjad pole söödavad. (http://nammy.pbwiki.com/Viinamari) 19 3. Retseptid Minutijäätis 400g aedmaasikat 1.25 dl suhksuhkrut 2 dl sidrunimahla 3 dl rõõskkoort 1. Mõned marjad hoia kaunistamiseks 2. Külmutatud maasikatele lisa suhkur ja purusta 10-15 sekundit, lisa vahukoor, sega 20-30
Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Vääna puukool). 21.2 Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all. Täisvarjus õitseb ka, aga õisikud jäävad väiksemad ja neid areneb vähem. Samuti tuleks puishortenisat kasvatada tuulevarjulises kohas. Võimaluse korral tuleks eelistada viljakat ning niisket veidi happelise reaktsiooniga mulda. Väga liivases ja kuivas kohas ei tunne taim end hästi, samuti ei ole mõtet istutada teda märga savimulda (Vääna puukool). 21.3 Hooldamine Puishortensial tekivad õisikud sama aasta võrsete tippudesse. Seega tuleb lõigata tugevad oksad kevaditi 10-15 cm kõrguselt maapinnast 2-3 punga pealt tagasi ning nõrgemad eemaldada. Sügisel,
Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse. Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all. Täisvarjus õitseb ka, aga õisikud jäävad väiksemad ja neid areneb vähem. Samuti tuleks puishortenisat kasvatada tuulevarjulises kohas. Võimaluse korral tuleks eelistada viljakat ning niisket veidi happelise reaktsiooniga mulda. Väga liivases ja kuivas kohas ei tunne taim end hästi, samuti ei ole mõtet istutada teda märga savimulda. Hooldus Puishortensial tekivad õisikud sama aasta võrsete tippudesse. Seega tuleb lõigata tugevad oksad kevaditi 10-15 cm kõrguselt maapinnast 2-3 punga pealt tagasi ning nõrgemad eemaldada. Sügisel, enne taime katmist lõigake oksad 10 cm kõrguselt maapinnast tagasi.
kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid 35 Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama Katavba rododendron (Rhododendron catawbiense Michx.) [katawbiénse]
meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid. Sortide valik on väga suur, on aretatud kaugelt üle 10000 rododendronisordi. Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama. 41. Jaapani ja kollane rododendron ,,Mollis" sordirühm: See sordirühm on saanud oma nimetuse tuntud liigi Asalea mollis'e järgi, mida me tänapäeval tunneme jaapani rododendroni (R
annaabi.ee 
