Talvel kaunistavad äädikapuud 10-20 cm pikkused punased viljapöörised. Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2- 4 kõrguseks ja umbes sama laiaks.(hansaplant.ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi
Kartul maavitsalised kobedat, parajalt niisket mulda 30-90cm kasvab hästi korralikult haritud Rõigas ristõielised savikal neutraalsel mullal 50cm päikeseline kasvukoht, muld niiske, viljakas, huumusrikas, hästi Redis ristõielised õhustatud, raskemapoolne kuni 20 cm soe ja tuulevarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab Aedtill sarikalised niiskemaid muldasid 40-120 cm Artiokk korvõielised soe ja valguseküllane kasvukoht kuni 1,5 m soe ja valge, viljakas muld, ei talu Paprika maavitsalised niisket õhku 30-60 cm kasvab hästi niiskel roomavad
Seeme säilib 2-3 aastat Laudasõnnikut ei talu möödudes septembris, enne Tõusmed tärkavad 7-21 öökülmasid päeva pärast Köömen 2-aastane või mitme Tuulevarjuline koht Mulla suhtes nõudlik ei ole Külvatakse varakevadel Koristatakse siis kui aastane Võib kasvada ka varjus Kõige paremin kasvab 1cm sügavusele seemned peaharu saikas on
levinud peamiselt Mehhikos ja Guatemaalas. Õisiku ehituse järgi jaotatakse aed-daaliad liht-, pooltäidis- ja täidisõisikulisteks. Keelõite kuju järgi liigitatakse täidisõisikulised pompoon-, kera-, kaktus-, poolkaktus-, dekoratiiv- ja hiigeldekoratiivdaaliateks. Tuntakse veel minjoon-, anemoon-, kollerett-, liht- ja nümfoiddaaliaid. • külmaõrn, mistõttu sobib talle päikeseline, hiliste kevadiste ning varajaste sügiseste öökülmade eest kaitstud tuulevarjuline kasvupaik. Kõrgemakasvuliste sortide puhmad vajavad toestamist. Mullatüübi suhtes pole daalia nõudlik. CANNA – PEREKOND KANNA • kannaliste (Cannaceae) sugukonna ainus perekond, millesse kuulub umbes 50 erinevat liiki. Looduslikult kasvab peamiselt troopilises ja lähistroopilises Ameerikas. Kannad on roomava, enamasti muguljalt paksenenud risoomiga kuni 1,5 m kõrgused rohtsed püsikud. Ebasümmeetrilised õied asetsevad tipmiste
ja kimalasi meelitavad. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu Sidrunmeliss on juba sajandeid tagasi Idamaadelt Vahemere maadele jõudnud. Tänu oma paljudele headele omadustele vallutas ta seal kiiresti kindla koha aedades. Kuulsuse saavutas ta raviomadustega melissipalsami (Melissengeist) ühe lähteainena. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Meliss eelistab päikesepaisteist kohta, kuid kasvab ka poolvarjus. Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm.
Talvel kaunistavad äädikapuud 10- 20 cm pikkused punased viljapöörised. Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Kasvukoht ja hooldus Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2-4 kõrguseks ja umbes sama laiaks. Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi
Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga
annaabi.ee 
