grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus, juurterägastikus või risuhunnikus, ise seejuures pidevalt saba püsti hoides. Suurepäraselt ja jälitajatele kättesaamatult jookseb ta ka tihedas kõrges rohustus. Rasmus Saluäär 9D
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad
Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekut märgates eelistavad nad eemale minna. Nad on üksikeluviisiga. Talvel magavad nad talveund, mis kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Kõige lühem on talveuni vanadel isastel ja kõige pikem poegadega emasloomadel. Talikoopad asuvad enamasti tihedas kuusenoorendikus, tuulemurrus või sobivates kõnnualustes. Emakarud valmistavad talikoopa põhjalikumalt ette. 7 Kokkuvõte Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tal on pikad ja tugevad jäsemed. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Suuri loomi
Karu kehakaal võib tekkinud nahaaluse rasvkoe paksenemise tulemusena tõusta 3035%. Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus, pinnaselohku või lihtsalt maapeale. Eestis ongi sagedaseim talipesa tegemine maapinnale tihedasse kuusenoorendikku, kus kuuskede oksad toimivad nn. katusena. Talipesa vooderdab karu oksarisu ja samblaga. Lumikatte saabudes võib moodustunud talikoopa sisene õhutemperatuur olla tunduvalt kõrgem välistemperatuurist. Õhuvahetuse tagamiseks on talikoopal enamasti olemas ka õhutusava.
oluliselt vähendada põllukultuuride saagikust. Suvel, sigimise ajal, on tarvis energiarikkamat toitu ning sel periodil söövad pisihiired meelsasti ka putukaid, putukate vastseid, vihmausse. Sigimist alustavad pisihiired aprilli keskpaigast alates. Oktoobri lõpuks on ilmale toodud 3...4 pesakonda. Pesakonnas on 5...9, maksimaalselt 12 poega. Tiinus kestab pisihiirel nagu teistelgi hiirtel 21 päeva. Sigimise vaheaegadel elutseb pisihiir mitmesugustes maapealsetes varjepaikades - tuulemurrus, viljarõukude ja heinakuhjade all. Pojad isesesvuvad paarinädalaselt ning on suve lõpul on esimese pesakonna ellujäänud liikmed juba sigimisvõimelised. Pisihiir suudab paljude oma potentsiaalsete vaenlaste eest küll ronimisega ära pääseda, kuid kui ollakse nii väike, nagu seda pisihiir, siis omatakse ka hoolimata headest varjevõimalustest väga palju vaenlasi. Pisihiirele peavad jahti väikesed kärplased, metsnugis, kõik kullilised, kakud. Enamik pisihiiri
pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel. Laulab lagedamal paigal, kännutüükal, haohunnikul või kuuseoksal liikudes, aga laulu lõppedes peitub koheselt taas tihnikusse. Väga ettevaatlik ja kartlik lind, hädaohu korral tõstab kõva kädinat. Hoiab saba püsti. Lend on lühike ja maapinna lähedal. Ränne Areaali põhjaosas liigub talvel lõuna poole, lõuna- ja keskosas on paikne. Meile saabub kevadel märtsi lõpupoolel, harvem alles aprilli alguses, lahkub oktoobri
Ära pista punuma ega vaata talle silma, vaid lase tal oma teed minna. Tagane tasa ümisedes tuldud teed, osutades, et sul pole kurjust meelel. Hunt on olnud siinkandis sagedasem 1950ndatel, kuid viimastel aastatel harva Lahemaale sattunud. Ta jälg võib olla üle 10 cm pikk. Lumes käib hundikari ühte jälge. Alles raja käänukoht või saagijahi algus võib karja tegeliku suuruse reeta. Ilves, meie ainus metskass, ei elutse ainult üksildases laanes ja tuulemurrus, vaid hoidub sinna, kus on saakloomi metskitsi, jäneseid jt. Ta on osav saagile ligihiilija, kes kasutab küüniseid vaid ohvri tabamiseks, puu otsa ronimiseks või enesekaitseks. Murrab võimaluse korral rohkem kui korraga ära süüa jaksab, ega saa jagu külmunud toidust. Kiskjad omavahel pole sugugi suured sõbrad. Hunt ja ilves ,,kontrollivad,, rebase ja kähriku arvukust, peale selle murrab karugi kährikuid ja ilves aegajalt mõne nugise.
Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talveuni - Pruunkaru taliuinaiku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti
Hooldus- ja turberaietel on parim võimalus raiejäätmete tükeldamine ja ülepinnaline laialilaotamine metsa kasvutingimuste parandamiseks. LR lank eraldatakse looduses ja hinnatakse 2 aastat ette, klupitakse ülepinnaliselt või ribadena. Metsa ülestöötamisel võivad töötada ainult mehed vanuses 18 aastat ja vanemad. Puude langetamine on keelatud: · tuule tugevusega alates 6 pallist (40 km/h); · äikese ja paduvihmaga; · tihedas udus, kui nähtavus on alla 50 m; · tuulemurrus ja põlendikel ilma abilisteta. 17. Turberaied ja erinevad turberaieviisid. Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaielangi suurus ei tohi ületada pindalalt 10 hektarit, nii kaitse- kui ka tulundusmetsas! Turberaietel on mitmesuguseid puudusi:
annaabi.ee 
