(mida tegelikult ei olnudki). Paljud eestlastest maadeuurijad on jäädvustatud maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam
satelliidi pildid. Lainetuse prognoosid: Veekogudes tekitavad laineid tuul, õhurõhu kõikumised, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam tuntud lainetuse vorm on pinnalause. Laineid iseloomustavad lainepikkus ja levimiskiirus. Lainete põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, laine pikkus L, laineperiood T, levimiskiirus C. Lainekõrgust võib ennustada, kui on piisavalt informatsiooni tuulest st selle mõju kestusest, suunast, kiirusest, vahemaast tuulealusest kaldas ja vaatluspunkti vahel. Laine kõrguse prognoosiks Läänemerel on kasutusel füüsilis-statistiline arvutuslik meetod. Kõige mugavamaks viisiks lainekõrguse prognoosi esitamiseks on lainetuse kaart. Läänemerel on oma jääkood, mille alusel annavad kõik Balti merd ümbritsevad riigid jää iseloomustuse ja navigatsiooni tingimused oma riigi laevafaarvaateri osades. 14. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni põhimõitted.
... ,,Dessandil valmistuda maaleminekuks!'' andis ta edasi komandöri käsu. ,,Kõik üles!'' andis Jegorõtšev omakorda korralduse ja ronis punalaevastiklase järel tekile. Oli ebasuviselt sünge varahommik. Kogu taevast katsid hallid pilved. Tuul oli veidi vaiksemaks jäänud, kuid pildus endiselt traallaeva ühelt küljelt teisele. Nagu suur karvamüts kerkis eespool veest Ruhnu saar. Selgesti paistis kõrge tuletorn. Dessantsalk lähenes saarele tuulealusest küljest ja kõikumine vähenes. Peagi jäi traallaev kaldust eemale hoidudes triivi. ,,Paadid vette!'' käsutas Jegorõtšev ja sapöörid hakkasid tegutsema. Esimesse vettelastud paati istus seersant Hodak, kellele järgnesid laskurroodu punaväelased. Ka puksiiridelt, kaatritelt ning praamidelt hakati dessanti paatidesse ümber paigutama. ,,Me lähme, seltsimee vanem!'' hüüdis Hodak ja käivitas rippmootori. ,,Lase käia!''
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
piisavalt informatsiooni tuulest st selle omadused määravad kohaliku ilma jne.) tehakse statistiliste meetoditega, keskväärtus ise muutub ajas samuti. mõju kestusest, suunast, kiirusest, iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja lähtudes meteoroloogiliste andmete Selle üheks näiteks on praegu üsna palju vahemaast tuulealusest kaldas ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib aegridadest. Need on tunduvalt kajastatav õhutemperatuuri tõusmise vaatluspunkti vahel. ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. ebatäpsemad kui lähema nädala tendents.
· Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega · Järveäärsete piirkondade maastiku määrab suures osas ära Võrtsjärv (roostikud) · Limnoloogiajaama kohal luitestunud rannavalle · Valitsevatest tuultest tingituna ranna.... Idarannikust (Klinge seadus) · Klinge seadus: järv kasvab kinni tuulealusest küljest · Kolga-Jaani voorestik o Võrtsjärvest põhjas, selgelt välja kujunenud voorestikuala o Väikevoored (u 100), mille kõrgus maksimaalselt 11 m, 500-1500 m pikad ja 100- 300 m laiad · Ulatuslikud sooalad o Parika raba o Alamm-Pedja o Sangla · Veestik o Emajõe (vanajõed), Pedja ja Põltsamaa o Tänassilma
annaabi.ee 
