Kui elav ahel roomasid. et sinu kaduv kest, su kuju õrn ja hele Ja üles-alla kõik see voogas nagu laine, mu armastuses kestma jääb. Nii uhkelt sillerdas, et näis, Kui oleks hävingut ja hauda trotsiv aine Uut, tuhatkordset elu täis. Ja vaikselt muusikat võis kuulda, nagu ojal Või keset hiit või rehe all, Kui tuulamine käib ja vili talupojal Vaob sarjast vaiksel sahinal.
"Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. RIIETUS Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid
fritüürimisõli jne), töötlusviisi järgi (rafineeritud, rafineerimata). Toiduõli valmistamise põhietapid on: 1. Toorme puhastamine ja ettevalmistamine 2. Õli eraldamine toormest 3. Õli puhastamine (rafineerimine) Puhastusmeetodid: tsentrifuugimine (tiheduste erinevus), sõelumine (osakeste suuruse alusel), vaakumiga töötlemine – tsüklonis eraldamine (kerge ja raske fraktsiooni eraldamine), tuulamine (osakeste lenduvuse alusel). Eelsoojendamisel (+30...+40 ºC) tõstetakse materjali temperatuuri eesmärgiga suurendada purusti jõudlust ja parandada õlieraldust. Teostatakse kuuma õhu või auruga läbi soojusvaheti seina. Hüdrotermiline töötlus ehk konditsioneerimine – peenestatud toormesse juhitakse kuuma auru, mille tagajärjel temperatuur tõuseb (kuni 120 ºC). Valgud liituvad, mis suurendab
Šaduff on kooguga veetõstuk, mille abil egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine
ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini.
Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Loodame väga, et rukkileib jääb meie toidulauale ka edaspidi ja on aukohal nagu meie esiemade päevil. Jätku leiba! 12 Kasutatud kirjandus Eesti talurahva alalugu I. Tallinn, Olion, 1992. Jaagosild, E. Tuulamine Eestis. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, XXIV. Tallinn,1969. Lõoke, E. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XVI. Tallinn, 1959, lk 6884. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. I osa. Tallinn, Valgus, 1980. Moora, A. Mida vanasti loodusest leivakõrvaseks korjati. Eesti Loodus nr 8, 1981, lk 489 497. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. II osa. Tallinn, Valgus, 1991. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat
.............................................. 3. Nimeta leivavili! .......................................................................................................................................... 4. Missuguseid tööriistu kasutati rukkilõikusel ja rehepeksul? .......................................................................................................................................... 5. Järjesta talus tehtavad tööd viljast leivani. rukkilõikus jahu jahvatamine vilja tuulamine maaharimine leiva küpsetamine vilja külvamine rehepeks....... 6. Kuidas toimus vanasti talus leivajahu jahvatamine? .......................................................................................................................................... 7. Mis on juuretise abil jahust, veest ja vähesest soolast hapendatud, sõtkutud ja kergitatud mass? ..........................................................................................................................................
annaabi.ee 
