Võsu rannafest · Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma.
Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus õigustatudki olla, sest tuuba on tõesti suur ning kohmakas pill ja vajab inimest, kes seda ka mängida ning kanda suudaks. Naissoost tuubamängijaid ei ole ma Eestis veel kohanud, kuid arvan, et mõnigi harrastaja võib kusagil tagareas siiski eksisteerida. Mõnesmõttes oleks huvitav näha naist tuubat mängimas, sest see on nii eriline ja erinev tavapärasest. Kuid samas oleks see vaatepilt hirmutav, eriti siis, kui orkester peaks marssima näiteks laulupeo rongkäigus. Mis küll sellest haprast naisest alles jääks? Ka transportimisel kaasnevad mitmedki probleemid, millega õrnem sugu ei pruugi hakkama saada. Tuuba iseenesest juba kaalub umbes 15kg ja kui see asetada kohvrisse, tõuseb tema mass veelgi. Kuigi mõningatel kohvritel on ka rattad all, mis vedamist peaks
Trompet on kõige kitsama ja kõige väiksema toru läbimõõduga pill. Trompetil on kolm pumpventiili. Tromboon Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei ole tromboonil ventiile, vaid tal on U-kujuline kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates õhukanal kas pikeneb või lüheneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt. Tuuba Tuuba on vaskpilli rühma bassipill. Tuubat hoitakse mängimise ajal süles. Pilli kõla on väga kandev ja majesteetlik. Enamasti kasutatakse tuubat bassi- ja saatepillina, kuid talle on kirjutatud ka soololõike. Puupuhkpillid Puupuhkpill on kõlatoru mille sees on avad õhusamba muutmiseks avad ja kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtriga. Avasid sulgetakse või avatakse sõrmede või klappidega Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi.
Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. Jazzmuusika pillid Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu. Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid. Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit. Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise. Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soololauljad. Eesti jazzmuusika Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile.
Võimalik, et New Orleansis tuletati seetermin kreoolide poolt prantsuskeelse haut (vali) pinnal. 7 Peamised pillid jazz muusikas Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid,hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu.Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid.Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandzot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit.Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise.Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soolo lauljad. 8 Kokkuvõte Seoses jazzi levikuga euroopa maades on see igas riigis muutunud erinevaks ,võrreldes algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid
Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus. Tuuba Bassi pill. Suurim pill ning madalaima häälestusega,signaali pill. Tuuba on raske,mängides hoitakse tuubat süles. Kõla on majesteetlik,saab mängida väga õrnalt. Kaalub umbes 12 kg. Kõlalehter on umbes võrkpalli suurune. On umbes 16-17 m pikk. Oboe Oboe on kõige väiksema mänguulatusega, materjal on eebenipuu mustpuu , eboniit. Oboel on 16-22 ava, on kõlalehter. Oboe tämber nasaalne- Pingeline kõla kõrges registris, madalas registris on mahlakas kõla( orkestri häälestaja) Tuntuim mängija on Kalev Kuljus Klarnet
a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Võib osutada metsasarvede poeetilisele kasutusele 1-osas või kõrvalteema peent nüansseerimist, kus ülemine hääl on antud tsellole ja alumine altidele või 2.-osa muusikalise mõtte arengul tsellode ja fagottide vastassuunaline liikumine. Karakteerne on ka see, et äärmistes osades on kasutatud 3 trombooni ja tuubat. See sümf. on kirglikust armastusest looduse ja inimese vastu. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. 3. SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümf.-i heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. See sümf. on võrreldes 1.- sümf.-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on
oma raha - Mäeberg rääkis Indrekule, et tegelikult oli tema see, kes Maurusele üldise kooli tegemise mõtte pähe pani, laenas talle kooli asutamiseks raha - kutsus Indrekut endale külla, et rääkida ja valgustada teda isamaalistes asjades, Indrek vastas nõustuvalt, kuid tegelikult mõtles vastupidist, läks siiski külla - Mäebergil oli teenija Liisi, keda ta poisile tutvustas, mängis Indrekule oma tuubat, rääkis, kellele tahab oma asjad jätta peale surma, arvas selleks inimeseks Indrekut - Liisi naeratas Indrekule, mitte oma majahärrale, Mäebergi häiris see, ta loobus kõigist oma mõtetest ja otsustas, et Indrek ei astu kunagi enam tema majja - Liisi peitis Indrekule kaasa väikese kirja, mida Indrek hiljem tänaval luges ja puruks rebis - Mäeberg ei läinud enam Mauruse juurde raha küsima XV - saabus kevad, Indrek meenutab kevade tulekut Vargamäel
annaabi.ee 
