Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tutanhamon 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tutanhamon, anhesenamon, hauakamber, ehnatoni, muumia, abielust, lapsvaarao, teadlaste, elisabeth, prints, aardeid, 1348, tütart, tütred, teooriaid, atroofia, verevarustus, malaaria, jalas, suguelund, ribid, kabja, rindu, kahjustunud, organid, uuriti, vaaraod, sensatsioon, haudadest, matmispaik, järeltulijad, kustutada, unustasid, röövlid, viimseTutanhamon Tutanhamon ehk Tutanchamon [tutanh'aamon] (vanaegiptuse keeles twt- ˁn ḫ-jmn) oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr. Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena, kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Tema ema ei elanud oluliselt kauem: tema muumia on leitud ja see kuulub umbes 25-aastasele naisele. Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid vesiir Eje, kindral Horemheb ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal. Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon oma isa rajatud ainujumalakultuse. Atoni
leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles üks kõige dramaatilisemaid lehekülgi. Oma töös käsitlen lähemalt vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist ja mehi, kes sellega seotud olid. Samuti selgub, miks vaarao suri ja milline nägi välja tema matmispaik. 1. KES OLI TUTANHAMON? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dünastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 eKr. (mõningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sündis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid üheksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas üle kaks nurisünnitust ja pakiliselt nõutud meessoost järeltulija jäigi sündimata.
mõjukas väravaehitis. Thutmosis II käsul ehitati templi sissepääsu ette peoõu ning teine paar obeliske. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis I oli esimene kuningas, kes kindlasti maeti Kuningate orgu: tema arhitekt Ineni kiitles hiljem, kuidas ta oli ehitanud hauakambri salaja, nii et "keegi ei näinud, keegi ei kuulnud midagi". Thutmosis II hauakamber on alles tuvastamata, kuid arvatavasti oli see samasuguse kujundusega. Ta laskis ehitada oma haua templi isa haua lähedale ning tema muumia leiti ümbermaetuna Deir el-Bahri peidikusse. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468- egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Hatsepsut (u 1479 u 1458 eKr) Hatsepsut (või Hapsepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast
Egiptuses kasutati relvadena vibu, kilpi, oda, keppi, sõjakirvest, kõverat saablit, nuia, pistoda ja viskoda. Ühiskond Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne. Abielurikkumine oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid
madusid ja väikesi neljajalgseid majajumalatena. Nood elasid kabelikujulistes puurides ning neile toodi ohvriande ja kingitusi. Korraldati isegi protsessioone, mille käigus usklike hulgad austasid loomi, näiteks Apis-härgi. Neid protsessioone, mis olid uskliku rahvamassi austusobjekt, saatsid hümne laulvad noorukid. Wiedemann kirjutab: " Surnud püha looma toimetamiseks viimsesse puhkepaika korraldati kulukaid matuseid. Kui loom oli eriti austusväärne, kujunes tema hauakamber omaette ehitiseks. Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende
Igaüks põlvitas ja suudles maad või vaarao jalga, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid kummardati ja austati ka pärast nende surma. Vaaraod käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Hauakambrid pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Egiptlased uskusid , et vaarao, kes on siit ilmast lahkunud, veedab aega koos päikesejumalaga ülal tähtede juures. Seetõttu pidi ka vaarao hauakamber tähtedele võimalikult lähedale küündima. Tavaliselt pärisid pojad isalt võimu. Vaaraode keskmine eluiga oli 20-25 eluaastat. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid riiki harva. Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid ainult siis riiki, kui dünastiate lõpus ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest võimu üle võtmas. Näiteks kui kuninganna Hatsepsuti abikaasa suri, võttis ta
Gringoire'i, kes neid võiks väga hästi esindada viieteistkümnendal sajandil, kui meil õnnestuks teda nõnda kirjeldada, nagu ta seda väärib, peame ütlema, et just nende vaimu kehastas ka du Breul, kui ta kuueteistkümnendal sajandil kirjutas need lapselikult ülevad, kõigil sajanditel väärt sõnad: «Olen sünnipäralt pariislane ja keelelt parresialane, sest parresia tähendab kreeka keeles rääkimisvabadust, mida ma ka olen tarvitanud isegi härrade kardinalide, prints de Conti onu ja venna juuresolekul, siiski alati tarvilise aukartusega 29 nende kõrguse ees ilma ühtki nende kaaslast solvamata, mis iseenesest pole sugugi vähe.» Seepärast polnud ka ebameeldivas muljes, mis kardinal Pierre Gringoire'is äratas, mingit isiklikku viha tema vastu või põlgust tema tuleku puhul. Hoopis selle vastu: meie poeedil oli küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et
annaabi.ee 
