Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesti on WTO liige alates 13.11.1999. a. Euroopa energiamajandus Millega tegeleb energiamajandus? kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) => energia tootmine (elektrienergia, mootorikütused, soojusenergia) => tarbijatele toimetamine (kuidas? ülekandeliinid, soojatrassid, kütusetanklad) Euroopa riigid, kus kaevandatakse/ammutatakse fossiilkütuseid: Nafta: Norra, Venemaa, Suurbritannia, Saksamaa, Rumeenia. Maagaas: Norra, Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Rumeenia, Venemaa. Kivisüsi: Saksamaa, Suurbritannia, Poola, Ukraina, Venemaa. Pruunsüsi: Saksamaa, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Venemaa. Millistest energiaressurssidest toodetakse elektrit Lätis ja Leedus? Läti – peamiselt hüdroenergiast, osakaal 60-70%, mis on üks suuremaid EL-s. Pidevalt suureneb
27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. 6. Kust pärinevad põhilised atmosfääriheitmed Eestis Põlevkivienergeetikast. 7. Kust leida värskeid energiastatistilisi andmeid Eesti kohta? Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8
….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima hakkasid masinad, mis vajasid töötamiseks eelkõige fossiilkütuseid. Mida edasi tööstus ja ühiskond arenes, seda enam muutus tähtsaimaks energiaallikaks nafta. Nafta mõju maailmale ei saa kuidagi alahinnata – selle nimel on peetud ja selle abil peetakse sõdu. See on enim kasutatav energiaallikas ning praegusel ajal pole sellele eelkõige transporditööstuses ligilähedastki konkurenti. Tänapäeva maailm sõltub tugevalt mustast kullast, mistõttu on sellel roll ka riikidevahelistel suhetel.
Silikaatsetest mineraalidest esineb tahketes kütustes kvarts, biotiit ja ortoklass. Karbonaatsetest mineraalidest on kütustes levinumad kaltsiit, magnesiit ja dolomiit. Peaaegu kõik kütused sisaldavad sulfiidseid mineraale püriidina või markasiidina. Rauda sisaldavaid mineraale, peale püriidi ja markasiidi, esineb kütustes harva. Kloor esineb kütustes haliidina ja sülviniinina. Leidub ka kütuseid, kus kloor on seotud kütuse orgaanilise ainega (põlevkivi keskmiselt 0,75%) . Vedelkütuste jagatakse mineraalosa ka sisemiseks ja välimiseks. Naftas olevad mineraalsed lisandid on peamiselt esindatud eritüübiliste komplekssete orgaaniliste ühenditena ja moodustavad nn sisemise mineraalosa. Välimine mineraalosa koosneb mineraalsetest komponentidest, mis satuvad vedelkütusesse ümbritsevatest mineraalidest nafta puurimisel ja transpordil.
Ebamäärasuse taluvus. See iseloomustab, kas ja kui palju talutakse pingelisi ja ebaselgeid olukordi või eelistatakse neid vältida. Nimetatud dimensioon (põhitunnus) väljendab suhtu- mist näiteks järgmistesse küsimustesse. o Õpetajad ja mänedžerid võivad ütelda “ma ei tea” või peavad alati teadma õigeid vas- tuseid. o Reegleid ja juhendeid peab olema minimaalselt või reeglite järele on lausa emotsionaal- ne vajadus. o Aeg on vaba või aeg on raha. o Töötatakse selleks, et elada, või tuntakse sisemist vajadust töö ja pingutuse järele (ela- takse selleks, et töötada). o Täpsust ja korralikkust peab õppima või need tulevad loomulikult.
kas on omavahel sünonüümsed/ekvivalentsed või ei ole, mõisted kas on omavahel seotud või ei ole jne. • Need binaarsed seosed on saadud leksikograafi asjatundmisel ja vaistul põhineva inimliku otsustusega. Kuna reaalsus sisaldab sujuvaid üleminekuid, ebakindlust ja infopuudust, siis loob leksikograaf selles segaduses korda ja pakub lugejale selgeid vas- tuseid, ühtlasi peites tema eest osa segaduse-infot. (Sõnapõhise koostamise puhul võivad need selged vastused küll ka omavahel vastuolus olla, nagu nägime.) • E-sõnastikud pakuvad sisuliselt sama infot mis nende paberile trükitud variandidki, ainult otsingusüsteem võib olla võimekam ja täiendamine sagedasem. Sellisel käsitööd ja keskse autoriteedi inimlikke otsustusi sisalda- val viisil tehakse sõnastikke järjest vähem
annaabi.ee 
