Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad mineraalosad, siis mullaviljaksu väheneb oluliselt. 1. TUULEEROSIOON Mullaosakeste ümberpaigutamine tuule toimel. Tuuleerosiooni intensiivsuse ja ulatuse määravad põhiliselt ära tuule kiirus, mulla omadused ja maaharimisalane sesinud. Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused: Liigne loomade karjatamine- loomad kurnavad mullaosakesed ära, muutes need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, niisutades ja väetades muldi. See aga vähendab mulla vastupanuvõimet välismõjutustele
toitained mulda. Selline muld levib rohtlas, metsastepis ja savannis. Auramise ülekaaluga veereziimiga- Mullavees lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub aga soolad jäävad mulda. Levib selline muld kõrbetes ja poolkõrbetes. - On ka veel muldi mis ei allu horisontaalvööndilisusele ,sest nende teke on välisjõudude poolt häiritud. Need asuvad mäestikes ja veekogude ääres. Samuti esineb ka igas vööndis turvasmuldi. Lk 70 Maailma mullad Tundravöö mullad- Igikeltsa ja mulla protsesside tõttu on uue mulla teke väga aeglane. Veega küllastunud igikeltsa ja maapinna vahel toimub gleistumine. Hapniku puudumise kasutavad mikroorganismid hapendamiseks mineraalides olevaid rauaosakesi. Raua oa. muutub ja selle tõttu muutub mulla osa sinakas-halliks - AT. Nõgudes, kus vett on rohkem ei lagune orgaaniline aine täielikult ja selle kuhjumisel tekib turvas. AT CG
Sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemendid jäävad mulda. -Auramise ülekaaluga veereziim siis liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad aga mulda. Tüüpiline on see kõrbetes. *On ka muldi, mis ei allu horisontaalvööndilisusele, need asuvad veekogude ääres ja mäestikes, kus mullateke on geoloogiliste välisjõudude poolt häiritud. Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked
v - veeris - pebble kr - kruus - gravel p - paas - limestone Joonis 3. Muldade jagunemine lõimise alusel. Figure 3. Distribution of soils depending on texture. Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %. Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %. Mulla aktiivveemahutavus sõltub mulla lõimisest, huumuse ja korese sisaldusest ning kuivendusseisundist. Valdade haritava maa meetrise mullaprofiili keskmine omastatava vee diapasoon varieerub 140 – 255 mm piires (joonis 4). Suhteliselt väiksem on muldade aktiivveemahutavus Põhja - Eestis ja Saaremaal, kus põllukultuuride saagikus sõltub suurel määral sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil.
Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuuleerosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna LääneEestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuuleerosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi
otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule- erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega
keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma · Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus · Kevadel on kõige suurem veekadu harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist · Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid muldi 2...3 cm sügavamalt · Turvasmuldi tuleks harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm · Kui kevad on sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt · Arvestades tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida · Mitmekordsel harimisel viimane harimine tehakse vahetult külvi eel 5...7 cm sügavune · Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis on vaja enne külvi tingimata rullida Kevadine mullaharimine 3
terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid. Lehed lihtlehed, õied
Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Sookail (Ledum palustre L.) [palústre] Palustris soos kasvav. Rahvapäraste nimedega porss, porst, rabakaerad, rosmariin, sookaislad, sootubak, unerohi jne. Sookail kasvab
annaabi.ee 
