Nii oli talupoegadel võimalus jõukaks saada, ning seega end oma isandalt vabaks osta. Pärastine oli juba talupoegade enda otsustada, kas kolida linna või osta talu endale päriseks ja seal edasi toimetada. Nii linnas kui maal oli edukaks eluks võrdsed võimalused. Talupoegadel oli võimalus saada rikkaks müües oma toodanguid linnas, linnakodanikel aga tehes tööd. Linna plussideks olid kindlasti hariduse saamisvõimalused, äri edendamine, turvalisusetunne. Miinusteks aga see, et ülistati ainult headest perekondadest pärit inimesi. Talupoegadesse ja üleüldse vaestesse inimestesse suhtuti enamjaolt põlglikusega. See-eest maal olid kõik talupojad võrdsed. Minu arvates on see kõik kaheotsaline. Ühest küljest võttes, oli talupojal linnas väga raske kohaneda. Keegi ei sallinud teda, õpipoisi tingimused olid rasked. Algul pidi talupoeg leppima mittekodaniku staatusega
inimesel oma igapäevase eluga toime tulla. Progreseeruv ajuhaigus muudab inimese eluplaane ja elukäiku. Kognitiivsete võimete vähenemine põhjustab turvatunde puudumist, kuna dementsusega patsient tunneb enda olevat eksinud oma ümbruses. See põhjustab käitumist, mis on ohuks dementsusega patsiendile, teistele patsientidele ja personali heaolule. Hooldusega püütakse säilitada dementsusega patsiendi heaolu ja turvalisusetunne. Dementsusega eakas on hoolduse suhtes erivajadustega. Kerge dementsuse vormi puhul püütakse patsiendil säilitada veel allesjäänud võimeid ja oskusi. Haiguse süvenedes suureneb koormus hooldajale kodus. Sagenevad käitumishäired. Lähedased vajaksid seoses haigusega teadmisi, toetust ja ka võimalust ennast välja puhata. Koduhoolduses talutakse suurt hoolduskoormust ja ebapiisavat nõustamist. Koduõenduses peaks saama kasutada koduõendusteenuseid ja tagama õendusabi kättesaadavuse
Töötajad vajavad sotsiaalset toetust, suhtlemist teistega. Peale füsioloogiliste vajaduste on ka teisi: sõprus, tunnustus, enda vajalikuks tundmine. Tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur Vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSI OLO OGILISEDVAJADUSED Human resource management sai alguse Jaapanist. Inimesed töötavad ühes firmas väga pikalt. 80ndad: Töötajad võeti tööle otse koolist, enam-vähem samal päeval. Palga ja boonuste maksmise süsteem ette teada, kuidas edutatakse (vanuse, senioriteedi põhimõttel). Kulutati palju raha, et töötajatele (kõrgemal astmel) lõbustusi pakkuda. Kõrge lojaalsus.
(stiimulstruktuuridega). Rineeriv konkurents lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee Ühe Ameerika majandusteadlase soovituse kohaselt tuleks autod varustada turvapatjade asemel juhile suunatud teravikega. Nii saaks vähendada liiklusõnnetuste arvu, sest inimestel oleks tugev stiimul ettevaatlikult sõita. Tegelikult ongi ilmnenud, et tavapärased meetmed turvavööde ja patjade näol ei ole viinud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemisele. Turvalisusetunne hoopis suurendab inimeste riskivalmidust seega tekib stiimul riskantsemalt sõita. Või kui ette rutates kasutada alaneva nõudluskõvera seadust, siis viib riskantse sõidu hinna alanemine riskantsete manöövrite Stiimulite analüüs on ka siis tähtis, kui tahetakse hinnata poliitiliste soovituste tagajärgi, näiteks milleni viib maksutõus, uute tootmistehnoloogiate juurutamine või Euroopa Liitu astumine. Moskvas rakendati 1990
Töötajad vajavad sotsiaalset toetust, suhtlemist teistega. Peale füsioloogiliste vajaduste on ka teisi: sõprus, tunnustus, enda vajalikuks tundmine => tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur - vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED - kui üks vajadus (n-ö. alamal tasandil asetsev) on rahuldatud, muutuvad indiviidi jaoks tähtsaks järgmise tasandi vajadused * tööl näiteks töökollektiiv; võim ja vastutus; kogemus oma tööpanuse väärtusest; töö nõutud professionaalsed oskused ja võimalused edasi areneda * samas NB: palk ja töötingimused peavad siiski piisavalt head olema
Need mõjutavad tema arust inimest vähemalt sama palju kui kaasasündinud tegurid. 1) 0 1,5 eluaastat Seda perioodi iseloomustavad usaldus ja usaldamatus. See tähendab seda, et esimese pooleteist eluaasta jooksul lapsed õpivad eelkõige seda, kas see keskkond, mis teda ümbritseb, on tema jaoks sõbralik, võib ta sellele loota, kas ta pakub kõike seda, mida ta vajab (mugavus, toit, armastus jms) või on midagi puudu. Kui see keskkond pakub kõike, siis tekib turvalisusetunne ja tal tekib usaldus. Kui midagi jääb puudu, siis hakkavad toimuma juba isiksuses teatud tunnused, mis isiksust muudavad. Muutub umbusklikumaks ja tõmbub endasse. Usaldus ja umbusaldus on inimese identiteedi vundament või aluspõhi. See on see, millele inimese isiksus rajaneb. See annab suundumuse, milliseks inimene hilisemalt kujuneb. 2) 1,5 3 eluaastat Seda perioodi iselooustavad autonoomsus (sõltumatus, iseseisvus) ja häbi, kahtlustunne, ebakindlus
annaabi.ee 
