Turustruktuuri tundmine võimaldab edaspidi analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika ühele konkreetsele ettevõttele või kogu tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks tuleb konkurentsi mõõta. Et struktuuri mõõta, peab esmalt vaatama sel turul tegutseva ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõtte võime turgu kontrollida väljendub selles, mil määral ta suudab oma toote hinda kontrollida. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol. Esimese puhul on turul palju müüjaid ja pakutakse ühetaolist kaupa. Monopoli puhul on kogu turg ühe ettevõtte käes. Kahe äärmuse vahele jäävad veel näiteks monopolistlik konkurents ja oligopol. Täielikku konkurentsi on ideaalsel kujul raske leida. Sel turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada pakutava hüvise hinda, aga mida ta teha saab, on muuta toodetavat kogust. üks iseloomulik joon täieliku konkurentsi puhul on, et suuri kasumeid ja
Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d. polügopol 7. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 8. Aktseleraator näitab: a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel b. näitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne c. hoone ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet d. juhtkonna tegevuse kvaliteeti 9. Paindlik aktseleraator eeldab a
25] b. 65 c. 69 d. 85 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 8 (1 point) Firma vottis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? a. pole voimalik leida b. 0 c. -2,5 *d. 2,5 [r = i -I] == 13.3 - 10.8 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 9 (1 point) Kui turul on uks muuja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. polugopol b. monopson c. oligopol *d. monopol ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 10 (1 point) Aktseleraator naitab: *a. naitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne b. juhtkonna tegevuse kvaliteeti c. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel d. hoone umbermoodu ja labimoodu suhet ----------------------------------------------------------------------------- ---
8%. Kui suur on reaalne intress? Student Response Value Correct Answer A. pole võimalik leida 0% B. 2,5 100% C. -2,5 0% D. 0 0% 8. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: Student Response Value Correct Answer A. monopson 0% B. oligopol 0% C. monopol 100% D. polügopol 0% 9. Aktseleraator näitab:
endaga kaasa toob? Konkurentsi iseloomustamiseks võtame vaatluse alla neli olulist tunnust turustruktuuride iseloomustamiseks: MAJANDUSTEADUSE ALUSED 34 Müüjate arv turul; Müüjate poolt pakutava hüvise omapära; Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; Müüjate võime mõjutada hinda. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol (monopson). Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson) (vt joonis 8.1). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. TÄIELIKULT KONKU-
8 nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad. Miks on nii erinevad maa hinnad Tallinna kesklinnas ja teistes Eesti piirkondades jne. TURGU võib kõige üldisemalt jaotada hüviste ja tootmistegurite turuks. Turu analüüsimisel tuuakse välja antud turule iseloomulikud jooned, neid nimetatakse ka turustruktuuriks. TURU STRUKTUUR - olulised tunnusjooned: *turul osalejate arv - mõnel turul on palju ostjaid ja palju müüjaid, näiteks täieliku konkurentsi turg, monopoli puhul on teoreetiliselt ainult üks müüja-pakkuja. *kauba omadused - kaubad võivad olla homogeensed, sarnaste omadustega või erinevate omadustega ehk diferentseeritud. *turule sisenemise ja lahkumise tingimused – mõningatele turgudele on suhteliselt kerge
kasumit? Mis põhjustab ühtede ettevõtete lahkumist turult ja teiste ettevõtete sisenemist turule ning mida see endaga kaasa toob? Konkurentsi iseloomustamiseks võtame vaatluse alla neli olulist tunnust turustruktuuride iseloomustamiseks: · müüjate arv turul; · müüjate poolt pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Kaheks äärmuslikuks turustruktuuriks on täielik konkurents ja monopol (monopson). Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. 9.2. Täielik konkurents
annaabi.ee 
