Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid:
Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid. Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas
Klassikaline lib- valimisõigus, paremlib- keskendub negatiivse vabaduse käsitlusele majanduses, sotsiaallib- positiivse vabaduse idee. -Sots ebavõrdsuse vähenemine Sotsialism- kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand. Protest vaesuse vastu. –ük kui konflkt, üh kui koostöö. Klssivõtlus, protest vaesuse vastu, usk võrdsusesse kui edasiviivasse jõusse Sotsiaalliberaalne- rõhk post vabadusel, riigi juhtimine turumajanduslikel alustel Konservatism- traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia, omand. -Rojalism, enim muutunud. Rohelised- ökoloogiline lähenemine elukeskkonnale, süsteemsus, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus. Tervikvaade! Skepilised progressi suhtes. Sotsiaal- ja süvaökoloogiline siind *Ad Hoc- ideoloogiliselt ebajärjepidavatele erakondadele omane. Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised
Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele.
Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid:
Seega riigi olulisemad institutsioonid on: 1) Seadusandlik võim 2) Täidesaatlik võim 3) Kohtuvõim Lisaks veel riigipank ja järelvalveorganid. Riik tegeleb valitsemise ja haldamisega. Seadusi võtab vastu parlament ning nende haldamise ja täidesaatmisega tegeleb valitsus ja kohalikud omavalitsused. Haldustegevust toetavad avalikõiguslikud istitutsioonid: nt. raviasutused, ülikoolid jne. Erasektor- nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduslikel põhimõtetel. Tänu sellele onn enamik ettevõtteid erakapitalile toetuvad. Erasektor ja avalik sektor on omavahel tihedalt seotud, sest: 1) Erasektor tegutseb avaliku sektori poolt loodud õigusruumis 2) Avalik sektor oma ülesannete realiseerimiseks vajab raha, mida on võimalik saada maksude näol erasektorilt. 3. Reformatsioon Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi
tulemusi. Konservatiivne ideoloogia ei tunnista individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonna kui terviku huvidega. Kuid see ideoloogia ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vaba tahet ja loovust. Konservatiivne ideoloogia rõhutab isikuvabadust, poliitilist pluralismi, hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele ning ühis- konna majanduselu korraldamist turumajanduslikel põhimõtetel. Praktilises poliitilises tege- vuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja välimiste ohutegurite vastu ning pöörab seetõttu suurt tähelepanu välis- ja kaitsepoliitikale ning sisemise julgeoleku ning õiguskorra tugevdamisele. Neokonservatiivse liikumise poliitilisteks liidriteks olid omaaeg- sed Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher ja USA president Ronald Reagan