Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp. Söödav südakarp 0n kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks meriskitele ja lestadele. Kalad Tursk. Tursk ehk kabeljo0 on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk , kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Lest. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid.
Läänemere ja lahtede Kilu – Euroopa kilu alamliik. Enam levinud suures osas Läänemeres. Vähem levinud Põhja lahes ja Soome lahe idaosas. Lest – kuulub lestlaste sugukonda. Süvikutelestad ja rannikulestad. Levib kõikjal rannikuvetes Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli
külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured
püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 1. Kilu 2. Räim Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad
Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse .Lest on töönduskala. -8- -9- 4. Tursk Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täppidega, kõhupool on seljast heledam. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse
Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla, särg, vimb, säinas, turb, linask, koger, pardkala jt. kokku üle 1700 liigi. Ahvenlastel on kaks seljauime, millest esimene on teravate, tagumine aga pehmete uimekiirtega. Keha on kaetud, tiheda, tugevasti kinnitunud soomustega. Küljejoon puudub. Liha on lahja, võrdlemisi luine, kuid maitsev, kuna sisaldab rikkalikult ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa.