8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda d) Norra võistkonda 9. Mis rajati 1857.aastal Toomemäele? a) ülikooli võimlemisväljak b) tennisväljak c) korvpalli plats d) staadion 10. Kellele astus vastu voorimees Johann Innok aastal 1838? a) Venelastele b) Tsirkusejõumehele c) ratsaväele d) sellist inimest ei ole kunagi olnud 11. Kes kirjutas "Turnimise raamatu"? a) Leelo Tungal b) Edgar Savisaar c) Gustav Boeserg d) Johann Kurrik 12. Kuna 1880tel tekkis suur huvi purjetamise vastu, siis mis aastal asutati Eestimaa Merejahtklubi? a) 1890 b) 1888 c) 1895 d) 1900 13. Esimest korda Eestis lisas .................. pastor Johann Philippe von Roth Kanepi kihelkonnaskoolis vabatundide programmi kehalises harjutused. Pane vastus tühja lünka. a) Prantsusmaa b) Kanepi c) Itaalia d) Austria 14
EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27
Vanemad, kes lubavad lapsel majapidamistöödes abiks olla, neile selgitavad, miks asju tehakse just niimoodi ning julgustades ka pisikesi ise proovima, tegelevad ju tegelikult eeskujuks olemisega ning õpetamisega. Täpselt niimoodi toimub ka õpetamine waldorfkoolis ja -lasteaias. Tavaliselt asuvad sellised õppeasutused eramajas, olgu see siis spetsiaalselt ostetud või ehitatud. Maja ümber on aed, kus kasvab puid, tehakse peenraid, laste jaoks on palju erinevaid turnimise võimalusi, lisaks suured liivakastid. Välja paistab, kui kodu. Reeglina lastele valmis ülesandeid ei anta, neil tuleb ise oma loovus vabaks lasta ning tegevused leida. Mänguasju on üldiselt vähe, kuid palju on nn. poolikuid produkte, millest saab midagi ehitada, konstrueerida, leiutada. Materjalid on looduslikud, palju kasutatakse puitu ja villa. Samal ajal, kui lapsed tegelevad mängimisega, on õpetajad hõivatud teiste ülesannetega, sest täiskasvanud
Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus 1888 Gustav Boesberg asutas esimese eestlaste raskejõustikuringi (mitteametliku), millest kasvas välja Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Asutati Eestimaa Merejahtklubi. Asutati jalgratturite klubid Tartus ja Tallinnas 1890 Tartus avati esimene spetsiaalselt spordihoonena mõeldud ehitis - Laia tänava võimla
19. sajandil võeti TÜ õppekavva ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Venestamisajal kaotati õppekavast vehklemine, tantsimine ja ujumine. valla- ja kihelkonnakoolides : 1805. aastal lülitas Kanepi pastor kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi. 1874.a. hakkas kehtima "Liivimaa Lutheri usu Maakoolide säädus" koos "Maakoolide õpetuse plaanidega", mis nägi ette valla- ja kihelkonnakoolides poeglastele turnimise tunni ja tütarlastele näputöö õpetuse. Vanimad kehalise kasvatuse ja spordialased õppematerjalid: 1874.a. avaldas võimlemisõpetaja Paul Buro brozüüri "võimlemine seoses sõjaväe teenistuskohustusega". 1879.a. ilmus Juhan Kurriku "Turnimise raamat". 1883.a. ilmus esimene eesti keelne malemängu õpetus ajalehes Olevik. 1917.a. ilmus eesti keeles Lauri Pihlaka "Poiste spordiõpetus". Kehakultuurialase kõrghariduse andmine Tartus ja Tallinnas: 1928.a
kihelkonna kooli õpilaste võimlemispeo: · 1862 25.1820.aastal Tallinnas asutatud esimene · 1870 teadaolev sportlik ühendus oli: · 1876 · Tallinna vabatahtlik atleetide klubi · Revalische turnvereien 10.Võimlemis õpetaja Juhan Kurriku · Uljaste purjetajate ordu ,,Turnimise raamat" ilmus: · 1869 26.Paul Buro brozüür ,,võimlemine seoses · 1879 sõjaväe teenistuskohustusega" ilmus: · 1889 · 1865 · 1870 11.Peterburi jõukarastuse selts Kalev · 1874 asutati: · 1899 27.Esimene Eesti keelne malemängu õpetus
66 Lastele sobivad söögikohad (mahedad, looduslikud), mis oleks vankritega lihtsalt liigeldavad ja kus oleks eraldatud nurgakesi laudadega, kus saab mugavalt ka last imetada. Kindlasti peaks seal olema ka laste mängunurk; Kindlasti rohkelt füüsiliselt aktiivset tegevust, mida kodukeskkonnas väga palju pakkuda ei saa. Seal peaks olema ruumi, et joosta ja ronida; Nuputamise ja turnimise rajad; Erinevate ratastega liikumisvahendid; Kindlasti peaks olema võimalik beebidega tegeleda (mähkida, toita); Mõne eksponaadi juures võiks pakkuda pildistamisteenust; Turvalised atraktsioonid; Piisavalt tegevust (meisterdamine, joonistamine, lugemisnurk); Piisavalt söögi- ja puhkekohti (sh piknikukohad). Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks Vesioinas; Suur siseliivakast, kus saaks aastaringselt mängimas käia;
annaabi.ee 
