1972.a. Hiljem täiendas seda James Coleman. Goger Evansi loengu materjal: 10. Kliendi teekonna sammud- Teadmatus teadasaamine, aga mitte tegutsemine planeerimine registreerimine- ootusärevus saabumine & kohaolek tegevuste külastamine tagasipöördumine, tagasiside. 11. Partnerluse ja koostöö põhiprintsiibid- ?? 12. Tarbija ootused- ?? 13. Taluvusvõime 3 tasandit- 1.Ökoloogiline(füüsikaline). 2.Sotsiaalne(kohaliku elanikkonna kannatused..) 3.Turistlik(kvalitatiivne-on seotud turistide arvukusega.) 14. Loodusturismi arendamise põhiülesanded-?? 15. Loodusturismi tooted jagunevad-?? 16. Loodusturismi vahendajate tegevused- ?? 17. Põhilised trendid loodusturismi vahendamisel- 1. Väliskeskkonnast tulenevad- üldised trendid( pensioni ealised, beebibuumi lapsed), keskkonna faktorid(kliimamuutused, hooajalisus, lumelaviinid), makromajanduslikud( regioonide areng), poliitlised faktorid( maksukoormuse kasv, turvalisus, piiriülene müük,
turismitooted just sellised, kus loodus ja kultuur on osavalt kombineeritud. Kultuurilist komponenti on sageli raske (eriti Eestis) loodusest eristada, kuna suur osa loodusest on vähemal või rohkemal määral inimtegevusest mõjutatud. Ökoturismi kriteeriumid Piirkonna loodusliku ja kultuurilise koormustaluvusega arvestamine Igal turismipiirkonnal või ressursil on taluvusvõime, ökoloogiline, sotsiaalne, ja kvalitatiivne ehk turistlik. Igal looduslikul piirkonnal on oma ökoloogiline taluvusvõime, mida ületades ei ole kooslus enam ise võimeline taastuma või kui on, siis toimub see väga pika aja jooksul. Mõnda väga atraktiivset objekti või piirkonda võib liigne külastuskoormus kahjustada nii, et see kaotab oma senise väärtuse. Sotsiaalne taluvuspiir on ületatud siis kui turism tekitab kohalike elanike seas vastumeelsust või mõjutab negatiivselt kohalikku eluviisi.
ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilimiseks ja arenguks raha pakuvad. Ökoreisi korraldaja peab silmas pidama piirkonna taluvusvõimet. Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate
· Maailma Turismiorganisatsioon WTO jaotab reisijad järgnevalt: · REISIJAD TRAVELLERS · KÜLASTAJAD/ MUUD REISIJAD VISITORS /OTHER TRAVELLERS · TURISTID(ööbimisega) TOURISTS (overnight) · ÜHE PÄEVA KÜLASTAJAD SAME-DAY-VISITORS Külastajad · Külastajad moodustavad turismi jaoks olulise kategooria. Turismistatistika hõlmab vaid külastajaid. · · Muudest reisijatest eristab neid vastavalt turismidefinitsioonile turistlik motivatsioon ehk sellele vastav reisi eesmärk nagu: · - vaba aja veetmine, lõõgastumine, puhkus/koolivaheaeg · - sõprade ja sugulaste külastamine · - äri ja kutsetöö · - ravi · - religioon, palvereisid · - muu turistlik motivatsioon. Külastajate liigitus · Külastajad jaotatakse: · - turistid (tourists) on need, kes veedavad vähemalt ühe öö sihtkoha majutusasutuses või · eramajutuses
KOHALIKE SUHTUMINE TURISTIDESSE: EUFOORIA Ülevoolav rõõm APAATIA Ükskõikne ÄRRITUS ,,Jälle turistid!" ANTAGONISM Vastandlik Turismi negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vähendada turismiteenuse/toote hooajalisust, planeerimisel arvestada piirkonna taluvusvõimet eristatakse 3 aspekti: 1) Sotsiaalne aspekt sihtkohta külastavate turistide arv, mis on vastuvõetav kohalikele elanikele. 2) Looduslik aspekt sobiv looduskeskonnale 3) Turistlik aspekt kas turiste pole liiga palju, sihtkoht pole enam atraktiivne nõudlikumale osale turistidele. TURISMI KULTUURILINE MÕJU JA MÕJU LOODUSELE Säästev turism ökoturism jätkusuutlik turism on turism, mille arendamisel arvestatakse piirkonna kultuuripärandi säilimise, looduskeskonna kandevõime ja sotsiaalse keskkonna taluvusega. Säästev turism vastutustundlik reisimine. TURISMIPOLIITIKA
Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat. Märkimisväärsem kahju tekitatakse murule, samblale, noortele puudele ja põõsastele tallamise tulemusena, eriti suuremate aktiivse puhkuse ürituste ajal (nt suvepäevad). Eriti tallamisohtlikud on samblikud. Muru liigne tallamine suurendab erosiooni. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Turistlik ehk kvalitatiivne taluvusvõime on seotud turistide arvukusega. Kvalitatiivse taluvuse piir on ületatud, kui turistide liigne rohkus ei võimalda pakutavast täit elamust saada ja turismiobjekti väärtus külastajate silmis seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist. 25. Mis on looduse vahendamine ja mis on selle tähtsus? 26. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? 27. Kirjelda põhilisi turismitrende Eestis ja maailmas.
alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilimiseks ja arenguks raha pakuvad. Ökoreisi korraldaja peab silmas pidama piirkonna taluvusvõimet. Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige
enamasti ettevalmistatud toitudele. Saksamaal nimetatakse neid tihti ,,vorstikioskideks", mis piiratud menüüd selgitab. Teistes riikides kohtab tihti väikeseid toidukööke tänavanurgal. Enamasti on tegemist üksikettevõtjaga või pereettevõttega ja enamasti asuvad need ettevõtted rahvarohketes paikades. Reeglina süüakse püsti. Mõningad üritused nagu linnapeod, spordiüritused või näitused pole ilma einelaudadeta mõeldavad. 86 Gastronoomilised standardid Kui turistlik toitlustamine tahab turismiturul edukas olla, peab ta kvaliteedistandard vähemalt samaks jääma või paranema. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ka hinnateenuse suhtele. Toidukohtade liigitus: ainult toitlustusega tegelev (söökla) ka ajaviiteteenuseid pakkuv kombineeritud Toidukoha valik: asukoht (juurdepääsetavus transpordiga) kohtade arv ja paigutus hinnatase lahtioleku aeg menüü (eriroad) miljöö
annaabi.ee 
