Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud ...
Kreeta. 15. Mis mõjutab Euroopa kliimat? Euroopa kliimat mõjutavad geograafiline asend, Atlandi ookean (Põhja-Atlandi soe hoovus), pinnamood, läänetuuled ja püsivad õhurõhualad. 16. Millist rolli mängib turism Euroopa Liidu majanduses? Turism on väga oluline majandusharu Euroopas. Turismvaldkonnas on viimaste aastate jooksul loodud keskmisest rohkem töökohti ning turism toob aina enam sisse raha. 17. Mis iseloomustab Lääne-Euroopat kui turismisihtkohta üldiselt? Lääne-Euroopa on üks maailma jõukamaid piirkondi, kus on väga hea transpordi- ja kommunikatsioonivõrk. Lääne-Euroopa on kõige tihedamalt asustatud regioon Euroopas. 18. Mis iseloomustab Lõuna-Euroopa rahvastikku? Usunditena on esindatud katolik usk, judaism, islami usk ja õigeusk. Keeltena kasutatakse romaani keeli, lõunaslaavi keeli ja baski keelt. Inimesed on koondunud rannaaladele ja jõgede ümbrusesse. Keskmine eluiga on kõrge. 19
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi
.......................................... 11 2 SISSEJUHATUS Töö autor sooritas oma erialase praktika ettevõttes nimega South-Estonia DMC. Teavet, et South-Estonia DMC pakub võimalust praktikasooritamiseks oma ettevõttes sai autor kursusejuhataja käest. Ettevõtte põhitegevusaladeks on arendada Peipsiveere piirkonda kui turismisihtkohta (läbi MTÜ Sibulatee) ning pakkuda erinevaid tegevusi mitmetele erinevatele sihtgruppidele Lõuna-Eesti piirkonnas. Kuna autorile pakub turismivaldkonnas huvi nii olemasolevate kui ka uute toodete, teenuste ja piirkondade arendamine, tundus praktika antud ettevõttes autori jaoks väga hea võimalusena palju uut ja huvitavat juurde õppida ning seeläbi ennast arendada. Praktika toimus enamasti ettevõtte kontoris kestvusega 22. november 2010 kuni 29. aprill 2011
Vaatamata Riia halvale majanduslikule olukorrale üritatakse majandust ja turismi siiski kõigest väest jälle jalule seada. Plaan on teha Riiast kultuuri ja ajaloo keskus, mis oleks külastatud paljude inimeste poolt üle maailma. Artiklis oli toodud näiteid selle kohta, mida teha, et turism areneks. Arendades turismitööstust oleks võimalik järgmiseks aastaks luua umbes 10 000 uut töökohta. Tahetakse reklaamida Riiat, kui väärtuslikku turismisihtkohta, et seda külastaksid ka oma riigi elanikud, mitte ainult välismaalased. Linnal on plaanis kulutada palju raha, et teha ideaalsed reklaamikampaaniad. Reklaamikampaania brändinime all Live Rga algab seitsmes riigis: Eestis, Venemaal, Leedus, Norras, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Tegemist on riikidega, kellega on Riial regulaarne transpordiühendus. Riia sooviks, et nende riikide elanikud, kes tavaliselt
Kõigis neljas sihtkohas kasvas eelkõige puhkusereiside arv. Siseturistide ööbimiste arv vähenes vaid Tartu maakonnas (nii Tartus kui ka väljaspool) ja Pärnu maakonnas väljaspool Pärnu linna (2014.a. kasvas seal nende ööbimiste arv märkimisväärse 18% võrra, kuid 2015.a. vähenes 8%)." (Eesti ja Euroopa turism, 2015) 11 Hetkel on Eesti inimene hakanud järjest rohkem hindama Eestit, kui turismisihtkohta, ilmselt on suureks mõjutajaks ka välismaal toimuvad terroriaktid ning muud meeleavaldused. Eesti on suutnud tagada turistile turvalise keskkonna ning see on samuti üks põhjuseid miks turist Eestit külastab ( nii sise, kui ka välisturist). Eesti võimaldab turistile eelkõige turvalisuse ning eestlase enda jaoks on oluline veel mugavus. 2.4. Eesti looduspargid Eestis on väga palju kauneid loodusparke mida üritatakse hoida korras ning võimalikult puutumatutena
eelnev huvi antud valdkonna vastu. Kõige paremini mõjub aga siiski visuaalne reklaam näiteks televisioonis. Sellega tekitatakse inimestes see esimene huvi ning sealt edasi on juba kergem inimesi oma toote ja teenuste poole suunata. Üheks võimalikuks turundamise kanaliks on ka erinevad turismibürood. Internetist uurides on aga keeruline leida turismibüroosid, mis pakuks reise Eesti mõisatesse. Kui on võimalik leida reise Tallinnasse või mõnel juhul ka Pärnusse, siis mõisaid kui turismisihtkohta välisturistidele ei müüda. See on kindlasti üks suund, mida peaks arendama. 9 2. MÕISATE KUI TURISMIKESKUSTE TURU ANALÜÜS 2.1 Konkurentsiteooria Referaadi teema raames analüüsitakse konkurentsi teooriat ja sellele omaseid komponente. Konkurents kuulub mõisate, kui turismiatraktsioonide mikrokeskkonda. Mõisakompleksi puhul on vahetud konkurendid teised mõisad, kes pakkuvad samu tooteid ja teenuseid
originaalne panus. Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse- magistri kraadi ja teisest küljest soovitakse leida lahendus pragmaatilisele uurimis- probleemile. Seega annavad esimesed kolm alapeatükki aluse empiiriliste uuringute suunale ja metoodika valikule. Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist. Esimeses alapeatükis uuritakse Pärnut kui turismisihtkohta olemasolevate andmete põhjal. Teises alapeatükis edastatakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamus ning käsitletakse valitud huvigruppide Eesti pereturisti ja kohalike elanike uurimistulemusi vastavalt autori läbiviidud uuringutele. Vastajaid valitakse lähtuvalt kvalitatiivuuringu kulust ja selle käigus tekkivatest vajadustest. Kõigepealt küsitakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamust Pärnule sobiva arengusuuna kohta
annaabi.ee 
