4. Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteid on 8185 km ja tihedus on 8-20 km 1000 km2 kohta. Tsiilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga. 5. Siseveetransport. Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu nimetatakse rafting'uks. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi. 6. Õhutransport. Tähtsus riigisisestes vedudes. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid. Reisiliiklusel on õhutransport olulisel kohal. Tsiili suurim lennuliinide sõlmpunkt on Santiago, kus on 1-5 miljonit reisijat aastas. 7. Tsiili pealinna Santiagosse on võimalik lennata pea igast suuremast Euroopa riigi pealinnast.
Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste järvede kaldad on korda tehtud, loodud liivarannad, poed, kioskid ning neid kasutatakse turismiobjektidena. (viide 6,7) 8 11. Põhjavesi Tartumaa põhjavesi on normaalse kvaliteediga, seda kasutatakse nii majandus- kui joogiveena (2004. aastal 7,28 mln m³). Ligi üle poole veest, mis aastas kulutatakse tarbitakse Tartu linnas. Kõige suuremaks probleemiks põhjavees on liigne raua sisaldus, mis võib olla tingitud vanast torustikust ning ka reostamine. Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist
Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudtee kogupikkus. Iseloomusta arengut. Raudteid on 8185 km ja tihedus on 8-20 km 1000 km2 kohta. Tsilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga. Raudtee areng ei ole kindlasti hea tasemel, kuna napib varustust ja vahendeid. · Siseveetransport. Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu e rafting'ut kasutatakse samuti turismilõksuna. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi. · Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes.Kanda kontuurkaardile. Meretranspordi teel toimuvad põhilised rahvusvahelised eksport-importveod. Põhilised kaubateed kulgevad meretsi. Riigisisesed veod toimuvad mööda rannikut, kohaliku kauba transpordina. · Õhutransport. Tähtsus riigisisestes vedudes
· Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. 133. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel
pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. 132. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 133. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid. Järsaku all kasvav
rannikumoodustised ( rannavallid, astangud, pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. · 133. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi? Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid