Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiinratta labasid ja paneb selle võlliga pöörlema. Turbiinratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtrattast vastassuunas siis vabakäigu sidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niviisi turbiinrattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendivmuunduri) pöördemomenti suurendav toime. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiinratta ja pumbaratta
1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. Hrdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3.pumpratas 4.reaktor 5.vndevnkete leevendi 6.lukustus rumm 7.veetavvll 8.lukusti kolb 9.hrdekate 10.lukusti juhtklapp 11.kolvi juhtklapp 12.kiirusklapp 13.kiirusklapikolb A. lipumba rhk B
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
Käigukasti peamised osad: • Pöördemomendi hüdrotransformaator koos blokeerimismehhanismiga (lock-up) • Reversseerivad hammasrattad ja lplitussidurid • Kiirustmuutvad hammasrattad ja lülitussidurid Käigukasti õlitussüsteemiga on ühendatud eriline kaksikõlifilter ja õlijahuti. Käigukastile on paigaldatud kaksikhammasrataspumo tööhüdrosüsteemi ja hammasrataspump rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll/käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine
on erinev. Hüdrotrafo töörattad moodustavad kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse õli pumpratta labadelt turbiinratta labadele ning sunnitakse ka turbiinratast pöörlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab õlivool oma suunda ja paiskub vastu juhtratta labasid. Juhtratta labadelt suunatakse õli tagasi pumprattale. Kuna õli ei ole praktiliselt kokkusurutav, siis koos õlivooluga antakse pumprattalt turbiinrattale edasi ka mootori poolt tekitatud pöördemoment 71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi,
annaabi.ee 
