langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske; läbiuhteline, happelised mullad; u. 1 m; 0, A,E,B,C,D horisondid; leetumine; väheviljakad. Lehtmetsad(pruunmullad) - Soe ja niiske; tasakaaluline vr; u 1 m; A,B,C horisondid; leetumist ei ole, toitained jäävad mulda; viljakad. Rohtlad(mustmullad)- Kuiv ja suur temp
naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi: 1) Heinamaaks niidetakse 2) Karjamaaks loomadele 3) Kultuurniiduks inimloodud 4) Looduslikud inimesed ei ole loonud Niidud jagunevad:
omadus) ja efektiivne viljakus (avaldub saagi suurusena). LÕIMISEVALEMID k°_1 ls_1 40-50/r_2 ls_1 k, r ja v tähistavad korest -näiteks k°_1 tähistab nõrgalt koreselist, suure koresega muutuvad põuakartlikuks ja raske harida ls_1 40-50 liivsavi 1 (kerge liivsavi), tüsedusega 40-50 cm / tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel
Bog mosses dominate the moss layer. Rohttaimi esindavad tupp-villpea ja murakas. Samblarindes domineerib turbasammal.(rabasamblad). FULL- DRAINED SWAMP FORESTS KÕDUSOOMETSAD The specitic features of this group of types are the intensively drained bog soils with horizons of forest litter and of well-decomposed peat decay as well as the ground vegetation characteristic of forests on mineral soil. Selle grupi spetsiifilised tunnused on nii hästi kuivendatud turbamullad, metsakõduhorisont ja hästilagunenud kõduturvas nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps.
Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku. Kartul vajab 10 x rohkem kui teised taimed. Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1-1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused.
Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku. Kartul vajab 10 x rohkem kui teised taimed. Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad 1- 1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused.
Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Tootsi Turvas 360 175 172 187 237 Pärnu Soojus 75 95 Japs AS 125 109 99 36 74 Pärnu, kalatööstus, ASB Greenworld 35 67 58 Nurme, turbamullad Eesti Cibus AS 65 Pere Leiva osakond Pärnus Eestimaa 33 65 96 Piimatootjate Ühistu 128 PULS Brewery AS 120 64 23 Pärnu, õlu Metsagrupp OÜ 47 42 Karo Mets AS 202
-vihma korral tuleb sileerimistöö katkestada ja alustada sellega uuesti pärast rohu nõrgumist, kuid mitte püüda seda korduva kaarutamise või niisama seisma jättes edasi närvutada; silo saab söötma hakata umbes 3 nädala möödumisel Hooldamine -kivide, okste jms. koristamine - kevadel; muidu on takistatud madal niitmine -võsa laastamine - rohumaa servadest takistab töid -tasandamine rullimine kus esineb taimede üleskergitamist turbamullad, -äestamine mutimullahunnikud, kamara õhustamine -seemne pealekülv kahjustatud kohtades varakevadel Väetamine -lämmastik kõrrelised on võimelised kasvu ajal kasutama kuni 300 kg/ha -N on vaja anda iga saagi kasvatamiseks -kogus jaotatakse vastavalt niidete arvule 2-4 osaks -kevadel kuni 120 kg/ha (timut, aas-rebasesaba - 80 kg/ha) -hiljem peale igat niidet 3-5 päeva jooksul 70-90 kg/ha
annaabi.ee 
