kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline) · kui alleelid jaotuvad üksteisest sõltumata, on teises põlvkonnas võimalik neli erinevat fenotüüp (2n) suhtega 9:3:3:1 See on mendeli sõltumatu jaotumise printsiip: erinevaid tunnuseid määravad alleelid lahknevad üksteises sõltumata polümorfne tunnus- tunnus, mis esineb populatsioonis rohkema kui 1%-lise sagedusega mendeli 3 seadust on aluseks darwinile
Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sile, krobe) b) seemnete värvus (kollane, roheline) c) vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud) d) vilja värv (roheline, kollane) e) õite asend (tipmine, külgmine) f) taime pikkus (lühike, pikk) Taimede pikkus kõige rohkem mõjutatav. 4. Hernel on suhteliselt vähe kromosoome, keharakkudes 7 paari kromosoome. 5. Hernetaimede viljakus on piisavalt arvukas
homosügootses olekus. 10.Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse genotüübilt ideentsed ja fenotüübilt sarnased järglased. 11.Kui kaks geeni paiknevad lähestikku ühes kromotiidis, siis nad päranduvad järglastele üheskoos. 12.Heterosügootses olekus dominantse alleeli poolt määratud tunnus avaldub ning retsessiivse alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu. 13.Kui katsetes vaadeldakse samaaegselt kahe tunnuspaari pärandumist, siis nimetatakse seda dihübriidseks ristamiseks. 14.Kahe X- kromosoomi koosesinemine määrab ära naisindiviidi ning X ja Y kromosoom meesindiviidi 15.Kui heterosügootses olekus kumbki alleel ei domineeri, siis nimetatakse seda nähtust intermediaalsuseks. 16.Daltonism on nägemise puue, mis tuleneb X kromosoomis paiknevast retsessiivsest alleelist. Küsimused lk 174 1. Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks ja millest see tuleneb
nad heterosügoodid ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga. Mendeli II seadus F1 põlvkonna hübriidide omavahelisel raistamisel ilmneb F2 põlvkonnas lahknemine fenotüübilt 3:1 ja genotüübilt 1:2:1. Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja 1 osa retsessiivseid homosügoote (aa). Villu Dihübriidsel ristaminel erinevad vanemad 2 tunnuspaari poolest. F2 põlvkonnas on 9 erinevat genotüüpi ja fenotüüpid jaotuvad suhtes 9:3:3:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ning kombineeruvad vabalt. Seadus kehtib, kui tunnuseid määravad geenid on erinevates kromosoomides. Morgani seadus Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilus aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Mendel uuris 9 tunnuspaari pärandumist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt: kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P partens vanemad F filia tütar, filiales poeg F1 I põlvkond F2 II põlvkond - peegel & lauake emane - kilp & oda isane
Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilus aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Mendel uuris 9 tunnuspaari pärandumist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt: kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt – varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P – partens – vanemad F – filia – tütar, filiales – poeg F1 – I põlvkond F2 – II põlvkond ♀ - peegel & lauake – emane
tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Fenotüüp 3:1, genotüüp 1:2:1. Ehk segregeerumise printsiip kaks erinevat alleeli lahknevad heterosügootide gameetide moodustumisel. Dihübriidne: erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba ristumise seadus: Vanemad erinevad 2 tunnuspaari poolest. F1 põlvkonnas on tulemused samad, mis I seaduse puhul, F2 põlvkonnas on 9 eri genotüüpi ja fenotüübid jaotuvad suhtes 9:3:3:1. 8. Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus. Tooge näide. Igal geenil on kaks alleeli dominantne ja retsessiivne. Erinevate alleelide kombineerimisel võivad alleelid fenotüüpi erinevalt mõjutada. Mittefunktsionaalsed alleelid null või amorfsed alleelid.
Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat) P: (parentes) vanemad F: (filia/filialis) järglased 1,2 põlvkonna number X hübridiseerimine AaBb genotüüp (geenvalem!) Kollane fenotüüp Monohübriidne ristamine -> ühe tunnuspaari kujunemine Värvusgeen: 2 alleeline A kollane, a roheline P: AA aa homosügoodid -> A -> a sugurakud Mendeli I seadus: Ühtlikusseadus homosügootide omavahelisel ristamisel antud alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt heterosügoodid, fenotüübilt kollased P: Aa X Aa Kollane Kollane
"Mendeli lahknemise printsiip": Retsessiivsed tunnused kahe erineva homosügootse isendi ristamisel ilmuvad alles teises põlvkonnas ja alati sarnase sagedusega Kaasaegne sõnastus lahknemise printsiibile: Gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti. Erinevate kromosoomide geenid on gameetide küpsemisel üksteisest sõltumatud. Trihübriidne ristamine: Kolm sõltumatut tunnuspaari. Tulemused: 8 erinevat gameeti annavad 64 kombinatsiooni, 27 erinevat genotüüpi, 8 eri fenotüüpi (2 x 2 x 2). Statistiline fenotüüpide suhe = 27:9:9:9:3:3:3:1. Metsik alleel populatsioonis enim levinud alleel. Mendeli seadused kokkuvõtvalt: Ühtsuse seadus F1 ka domineerimise seadus: F1 järglased kahe selle tunnuse suhtes erineva isendi ristamisel, sarnanevad alati vaid ühele vanemale. Miks? Siledat seemet määrav
annaabi.ee 
