et relativistlik käsitlus ei ole tema eesmärgiks olnud, aga sellegi poolest on ta esitanud ühe võimaliku. Mina arvan pigem, et inimene on see, milleks ta end peab. Huvitav oli ka peatükk ,,Indiviidi vabadus," kus kirjeldati Feyerabendi vaateid. Nimelt räägib ta sellest, kuidas püütakse vabadust suurendada, elada täisväärtuslikku ja tänuväärset elu. Ta julgustab loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest, annab indiviidile julgustava vabaduse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. ,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik. Täielikku vabadust ei saavuta siin maailmas aga mitte keegi. Teadlast piiravad ikkagi mitmed olulised asjad kasutatava raha hulk, kolleegide, kaaslaste suhtumine, loendamatud füüsikalised, sotsioloogilised, ajaloolised probleemid jms. Kokkuvõtteks
Tänapäeval ühe huvitaivam teaduskäsitlus kuulub Paul Feyerabendile, kelle loosungiks on ,,kõik on lubatud". Ta üritab tõestada, et ükski senistest teadusteooriatest ei ole sobilik ning väidab, et kui kellelgi on teadusharule midagi anda, peab ta seda tundma. Feyerabend kaitseb humanitaarset lähenemist, mille kohaselt inimene peab olema vaba ning loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest. Samuti annab ta võimaluse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel ning väidab, et isegi koolis surutakse lastele peale teadust etteandtud vormis, millega võteakse võimalus valida endale sobiv. Erinevate teooriate omavaheliseks võrdlemiseks pakub Feyerabend välja mooduse, kus tuleb teooriad panna vastamisi erinevate situatisoonidega ning jälgida, millisel määral kumbki teooria ühe või teise situatsiooniga haakub. Feyerabendi seisukoha meeldivus seisneb inimese võimaluses otsustada ühe või teised meetodi kasuks, kuidas teadmisteni jõuda.
Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu. Erinevate olemisvaldkondade ontoloogilise eripära üheks tunnuseks on ka nende võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias ontoloogia olema epistemoloogia suhtes domineerival positsioonil – teadmise võimalikkuse, vormide ja piiride kohta käivate epistemoloogiliste küsimuste käsitlemine peab sel juhul paratamatult viima ontoloogilise temaatika juurde. Epistemoloogiline problemaatika ei ole veel iseseisvunud, vaid esineb olemisküsimusega läbipõimunult. Teadmise mõiste
olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka
olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka
olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka
annaabi.ee 
