Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: ...
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on t...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
esitatud samasse üldisesse toote/teenuse klassi kuuluvat märki ja 2. teeb sellise võrdluse 1 või mitme spetsiifilise omaduse alusel. Reklaamile reageerimine ja kauba ostmine kujutab endast nii või teisiti valikusituatsiooni, kus inimene peab otsustama, mida ta teeb, mida valib, kuidas toimib ühel või teisel juhul. Enamik tarbijate otsustusi reklaami või ostusituatsioonis on segu mälule toetuvatest ja stiimuli otsesest tajust tulenevatest tunnetusprotsessidest. Otsustamisele eelnev hindamine kui analüüsietapp Üheks otsustamise põhistrateegiaks on aspektide kaupa elimineerimine e. üksikomaduste kaupa välistamine. Alternatiivide samasus ja võrreldavus mõjutavad tegemist. Positiivne meeleolu otsustamise ja võrdlemise ajal toob kaasa vähem põhjaliku hindamise, toetuspunktide otsimise ja toodete vastandamise kui halb meeleolu. Kui ühte ja sama asja saab väljendada kahel erineval viisil, tuleb valida
loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks.
Geenid ja keskkond kas geneetilises materjalis on midagi teisiti, kas keskkond pakub piisavalt stimulatsiooni Need tasandid on omavahel sõltuvuses aga rääkides tuleks neid lahus hoida. Hälbiva arengu iseärasused Psüühika tasandilt lähtuvalt Ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise. Meeleorganite kaudu tuleb sisend psüühikasse, kus toimub info töötlus, mis on mõjutatud tunnetusprotsessidest mida ümbritsevad emotsioonid ja motivatsioon. Väljundiks on tegevus. Probleemid võivad olla seotud nii sisendi, väljundi kui töötluse osaga, samuti emotsioonides ja motivatsioonis (vt slaid). Lisaks mõjutab keskkond. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 13 6. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed. Vaimsed võimed populatsioonis, piir normaalse ja alanormise intelligentsuse vahel. Vaimse arengu hälvete
Aga see ei pruugi niimoodi minna. Taju, tähelepanu ja töömälu erisuste roll dekodeerimisraskuste tekkes. Dekodeerimisraskused I Tajus - Fonoloogilise töötluse defitsiit Oskus eristada sõnas väiksemaid osi Tajuda nende osade algust ja lõppu Täht-heli vastavus Tähelepanus - Vähene valivus - Vähene püsivus Tehniline tõlge. Dekodeerimise raskused. Visuaalsetest märkidest helid tekitama. Edasi juttu tunnetusprotsessidest, mis probleemid tajus on nendel lastel. Miks nad on hädas selle tõlke sooritamisega. Eelmise sajandi II poolel kaalukauss muutus, leiti, et probleem ei ole nägemistajus vaid pigem kuulmistajus. Tegelikult mitte pelgalt kuulmises, vaid kuuldud info töötlemises. Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks. – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Kui sõna tehtud kõnetaktideks, siis nende algust ja lõppu
Eduka suhtlemise tingimused: *tajuja tp kuidas kuulab/loeb/jälgib (õpilase tp suunamine, juhtimine on ülioluline!) *mõtestatud taju tingimuste optimeerimine (ehk sõnastamine, mõistmisstrateegiate valdamine, taustteadmised, "taustmüra" vähendamine) *tajuja tegevus mõtestamine, järeldamine, hinnangud, tagasiside, reageerimine (käitumine) VEBRAALSE SUHTLEMISE KUJUNEMINE JA ARENG Kõneelne suhtlemine on algus (see sõltub lapse emotsionidest ja tunnetusprotsessidest, et mida ta märkab ja kas ta tahab tp pöörata sellele). Mitteverbaalne suhtlemine lõimub mingil määral ... . Situatiivne kõne on Mälukujutlustele toetuv kõne (et saab räkkida sellest, mis pole antud momendil tajutav, vaid minevikus ). Mõistetele ja mentaalsetele kujutlustele toetuv kontekstikõne. DIALOOG KUI DISKURSUS Osaleja (kes kellele) Aegruum (kus ja millal) Ütlused (keeleüksused, nende tähendus ja mõte) Motiivid (miks) Eesmärgid (milleks) Strateegiad (kuidas)
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999)
annaabi.ee 
