TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU( Netitest) Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega b. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad ÕIGE c. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused d. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakä Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige
Vali üks vastus. a. Inimene võrdleb ennast teiste inimestega samas organisatsioonis b. Kõik vastusevariandid on õiged c. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi selles organisatsioonis d. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi teistes organisatisoonides Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused b. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega c. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakäsitlus d. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale Punktid: 1 Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus:
Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi elundeisse, samal ajal kui vereringe poolt edasitoimetatatavad keemilised signaalid jõuavad organismi sisesekretsiooninäärmeisse. Närviimpulsside sellist edastamist nimetatakse laskuvaks juhtimiseks ja see vastab aistingutest kesknärvisüsteemini jõudvale tõusvale juhtimisele. Ka täidesaatvad protsessid on motivatsiooni- ja tunnetusprotsessidega tihedas seoses. Selleks kasutatakse tagasisideseaoseid, mille vahendusel kesknärvisüsteem saab 12 informatsiooni käskude teostamisest. Tänu tagasisidele võib protsesside regulatsioon end pidevalt korrigeerida. Märkimisväärseks võib pidada ka seda, et suur osa täidesaatvaest protsessidest on automaatsed ja väljaspool inimese teadlikku regulatsiooni vegetatiivse
1. emotsiooni väljendus; 2. väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: 1. kehaline komponent; 2. hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine. Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonikäsitluse ajaloost: Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid omavahel süsteemi viia
just sellises olukorras, kui peres on puudega laps. Nõutakse endalt liiga palju, misstõttu on raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. (Laxen, 2005) 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega laps on püsivate tunnetusprotsessidega hälvetega laps. Vaimupuudega lapsi ja täiskasvanuid on tänapäeval hakatud nimetama või eelistatakse nimetada intellektipuudega inimesteks. (Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi
võimet. Praktilise intelligentsuse olemasolule viitavad ka mitmed uurimused, mis näitavad, et igapäevastes situatsioonides kasutavad paljud inimesed kognitiivseid protsesse, mida nad ei suuda kasutada abstarktsete probleemide lahendamisel. Alati ei piirdu intelligentsus praktiliste igapäeva elu ülesannete eduka lahendamisega. Sternberg jagab intelligentsuse kolmeks eri liiki võimeteks: 1) Analüütiline - seostub tunnetusprotsessidega. Seda mõõdavad tavalised IQ testid. 2) Loov - hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Avaldub uutes olukordades. 3) Praktiline - praktilises elus toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised 119. Mis on vaikivad teadmised? See on teadmine, mida on raske või võimatu väljendada, kuid mida kasutatakse. Kasutamine seisneb tegevuse läbiviimise sammude abil ning on teadvustamta. Vaikivad teadmised omandatakse kogemuse läbi. 120
Lapsed ei suuda sõna kohta järeldusi teha. Nad võivad igasuguste muu info kohta osata järeldusi teha, aga sõnade kohta mitte. See on otsapidi seotud ka sõnade tähendusvälja probleemiga. Kui ikkagi teatakse suhteliselt vähe ühe või teise sõna tähenduse kohta, siis järeldada selle sõna kohta eelmistest lausetest on üsna keeruline selle lapse jaoks. Sellest tingituna ei pruugi laps aru saada kas üksikutest sõnadest, lausetest või tekstist tervikuna. See oli tunnetusprotsessidega seotud probleemidega lugemisraskuste puhul. Lugemisprobleemide seos teiste ainete omandamise ja üldiste õpiraskustega. Probleemid, mida lapsed kogevad, on sarnased üldiste õpiraskustega ja spetsiifiliste õpiraskustega lastel. Nende puhul ei ole probleemid kvalitatiivselt erinevad. Kui lapsel on probleeme lugemise, kirjutamise ja arvutamisega ja ta üldine IQ on ala 70, siis on tegemist üldisema probeemiga.
teeb seda siis, kui frustratsioon on tugev kui frustratsioon on ootamatu või olemuselt abistav · Frustreeritud inimesed ei ründa reeglina frustratsiooni allikat, sest rünnak võib põhjustada halvakspanu · Berkowitz (1989) väitis, et frustratsioon tekitab agressiivseid kalduvusi niivõrd, kuivõrd ta tekitab negatiivseid emotsioone. Viimaste teke on aga seoses tunnetusprotsessidega (näiteks võime takistusi pidada kas sihilikeks või juhuslikeks) · Kui meid miski frustreerib, on otstarbekas rünnata frustratsiooni põhjustajat. Samas pole see alati võimalik või me ei suudagi põhjustajat tuvastada ja rünnak suunatakse asendusobjektile · Intensiivsele frustratsioonile ei reageeri inimesed valimatult, vaid vägagi valitult. See tähendab, et psüühikas töötavad teatud pidurdavad mehhanismid, mis kasutavad muuseas ka tunnetuslikke üldistusi
annaabi.ee 
