Inimvaimu iidolid on rännanud inimarudessefilosoofiate,ärasoidistest tõestuste jadogmade seadustest. Neid nimetatakse neid nii kuna on mängitud palju näidendeid, mis on esile kutsunud meie fantaasia, millega me mõtleme välja erinevad maailmasd. Aforismid 45-62 7) iseloomustage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline külg tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Esiteks võib olla see, et me kasutame vaid oma meeli, kuid need võivad olla petlikud. 8) Iseloomustage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Suurte ja väikeste objektide vastandamine ja ühe teaduse ülekuulamine. 9) Iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Esimene turuiidol põhineb väljamõeldud asjadel, need on lihtsasti kõrvaleheidetavad. Teiseks on segased ja halvasti
Teisel viisil aga sõnade defineerimine ning seletamine ei aita asja kergemaks teha. See ajab inimese aru samuti segadusse. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid (teooriaiidolid) ja miks neid nii nimetatakse? Inimvaimu iidolid rändavad meile filosoofilistest õpetussõnadest. Nimetus on tulnud sellest, et nad sõltuvad filosoofia teooriast. 7) nimetage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Ühed hõimuiidolid on niisugused, mis pärinevad inimvaimu substantsi rahutust liikumisest. Teised, mis pärinevad selle ahtusest. Kolmandad aga substantsi ühtlusest. Kõik nad erinevad üksteisest, sest ahtus tähendab kitsast ehk see on piiritletud, sellele on piirid seatud. Ühtlus on ühtlane, ning rahutu liikumine on ühtlasele liikumisele vastand. 8) nimetage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Koopaiidolil on erinevad vaimud, mis mõtlevad
2.Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus. Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2.Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik. Sest väikseid probleeme on kergem lahendada. 3.Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde. 4.Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne. Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne. Liikumine üldiselt üksikule. Vabadus pole midagi muud, kui paratamatuse tunnetamine selle kohta, et inimene on vaba oma tahtmistes sedavõrd, kuivõrd ta mõistusega suudab tunnetada tõde. "Mitte haarata elust rohkem kui mõistus tõesena tunnetada suudab." Filosoofia Inglismaal 17
hästi elamist ja hästi toimetulekut. Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on. On aga ilmselt üsna asjatu uurida kõiki neid arvamusi, tuleb piirduda vaid nendega, mis on rohkem levinud ja millel tundub olevat arukas põhjendus. (Nikom.eetika, 2007: 9,10) Me ei tohi aga unustada, et need põhjendused, mis tulenevad lähtealustest, on erinevad nendest, mis viivad lähtealuste juurde. Alustame meie jaoks tunnetatavast, kuna see, kes kavatseb kuulata midagi ülla ja õiglase kohta, aga ka poliitika kohta üldse, peab olema ka kommetelt üllas -- mis ongi lähtealuseks. Kui aga see on piisavalt selge, pole selle põhjuse üle rohkem vaja arutada, sest sellisel mehel on lähtealused olemas või ta omandab need kergesti. (Nikom.eetika, 2007:10) Hästikasvatatud inimesed ja tegutsejad hindavad kuulsust, sest poliitikaelu jaoks see ongi arvatavasti eesmärgiks, samuti loomutäius
selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“ „Me ei tohi aga unustada, et need põhjendused, mis tulenevad lähtealustest, on erinevad nendest, mis viivad lähtealuste juurde.“ „Alustada tuleb nüüd ju tunnetatavast, kuid see on kahesugune: kas tunnetatav meie jaoks või siis üldiselt. „ „Ilmselt tulebki nüüd alustada meie jaoks tunnetatavast, kuna see, kes kavatseb kuulata midagi ülla ja õiglase kohta, aga ka poliitika kohta üldse, peab olema ka kommetelt üllas — mis ongi lähtealuseks.“ Õnn võib olla tunnetatav eelkõige kolmel viisil: ● Enamus peab õnneks naudingut – kõige labasemad. „Enamus inimesi paistab olevat täiesti orjalikult madalal tasemel, eelistades elada
Descartes'i tulemustest üks tähtsamaid on mina-keskse subjekti leidmine. Reaalsus jaguneb kahte ossa ja tema enda olemasolu mõtleva substantsina on täiesti kindel. Descartes paneb paika rea reegleid, millest mõtlemine peab juhinduma: 1. Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja distinktselt. Ülejäänus tuleb kahelda.2. Iga tekkinud raskus tuleb jagada nii mitmeks osaks kui võimalik. Alaprobleeme on kergem lahendada.3. Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja liikuda edasi raskemini tunnetatava juurde. Inimhinge vabadus- Descartes'i tunnetusteoreetilise arutluse kõrvaltootena sünnib ka hinge radikaalne vabadus. Hinge ja keha dualism, nii nagu see elab uusaja filosoofias. Et saaks rakendada meetodilist kahtlust, - et Descartes'i radikaalne meetod hakkaks tööle peab eeldama hinge vabadust. Leibniz- On mitmekülgsemaid geeniusi ajaloos. Ta ei ole kunagi olnud elukutseline filosoof
(Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused
ajastul mingi algupära millegi üle juurdlemiseks. Karl Jaspers filosoofial on 3 algupära- imestus (küsimine ja tunnetus), kahtlus (kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele). Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda 1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume
annaabi.ee 
