Timon olla seda väitnud näidustades : ,, et mesi magus on, seda ma ei tea; aga ma tean vaid, et meisi mulle magusana tundub". Sellisest printsipiaalsest kahtlevast põhilähtekohast kasvas välja teine skeptikuid huvitanud küsimutekompleks: milles seineb nüüd õige suhtumine asjusse? Siin soovitavd skeptikud kindla seisukoha asemel ettevaatlikku tagasihoidlikust. Kolmas küsimustering sketikute juures on juba eetilsist laadi. Nii nagu esemete tõeline olemus osutub tunnetamatuks, nii ei tea me ka midagi selle kohta, mis tõeliselt on hea ja mis mitte. Juba Pyrrhon olla väitnud : ,, Kui oleks midagi, mis isenesest oleks hea või paha, siis peaks see olema seda kõigile, nii nagu lumi on kõigile külm. Ei ole olemas head ning paha, mis seda oleks kõigile järelikult pole ka midagi ieenesest head ega paha". Teistest antiikaja skeptikutest on tähtsaimad Platoni akadeemia filosoofid Arkesilaos,
võimalik ka langetada ühtki kindlat otsust või hinnangut. Iga kindel hinnang sisaldab endas paratamatult eksimust, eriti kui me seda üldistame: tõeline otsus või hinnang millegi üle võib kehtida üksnes tõenäolisena ja sedagi vaid subjektiivsena mulle enesele. Seega tõeliselt tark ei langeta kunagi otsust millegi üle, vaid pusib teatud tasakaaluseisundis nende vahel. · Kolmas probleem on eetilist laadi. Nii nagu esemete tõeline olemus osutub tunnetamatuks, nii ei tea me ka midagi selle kohta, mis tõeliselt on hea ja mis mitte. Targa inimese hoiak saab olla kõige suhtes vaid ükskõikne, sest ta teab, et ei ole olemas kindlat, kõigi kohta ühtlaselt kehtivat head ega kurja. See, mida tavaliselt nimetatakse heaks, on seda vaid sellele, kes seda parajasti heaks nimetab või kellele see näib heana mõnele teisele ent võib see kindlasti olla vastupidine. Vanema skepsise kui koolkonna edasise kujunemise kohta andmed puuduvad.
Ideede maailm oleks nagu primaarsem, algsem, mida kärpides suudab tajuja koostada enda tajuvõimalustele vastava pildi. Teise näitena tänapäevasest ideede maailma vaatenurgast võib tuua Castaneda energiamaailma. Seal inimene tajub seda, millest ta suudab mõelda. Energiamaailmast väga võike osa on mõistusele haaratav. Seega, kui võikest inimest õpetatakse mõtlema, fikseeritakse tema taju vaaid mõistusega haaratavale osale ja kõik ülejäänu jääb järk-järgult tunnetamatuks. Õnneks on inimesel aga ka muid tunnetuse viise peale mõistuse. Castaneda raamatutes nõiad "näevad". Nägemiseks nimetab ta vahetut tajumist, kust on mõistuse filter välja lülitatud ning mis suudab haarata kogu energiamaailma. "Nägemine on kirjeldamatu". Kõigile on teada, et lapsed näevad tihti igatsugu olendeid, mida teised ei näe. Õpetades aga last mõtlema, need nägemused ja nähtamatud sõbrad kaovad.
Empirism ja ratsionalism olid ühekülgsed, sest esimene nägi ainult empiirilist, teine ainult ratsionaalset. Nii muutus esimene skeptiliseks, teine dogmaatiliseks. Kant: "Mõisted ilma sisuta on tühjad, kaemused ilma mõisteteta on pimedad." Kant ei nõustu ratsionalistidega, kes tuletavad kontseptsioonid mõistusest. Sellest ka tema peateose pealkiri: Puhta mõistuse kriitika. Kõik mis jääb meie meeltest väljapoole on Kanti järgi Ding an sich asi iseeneses. Need jäävadki tunnetamatuks. Me saame vaid rääkida asjadest meie jaoks. On olevas sedavõrd, kuivõrd nad mõjutavad meie teadvust ning see on suures osas määratud meie mõistuse poolt. Matemaatika on võimalik, sest toetub kaemuse vormidele. Loodusteadus on võimalik, sest toetub aru aprioorsetele vormidele kategooriatele. Me saame mõtelda ainult vastavalt olemasolevaile kategooriaile. Seega on kategooriad samasugused teadmise eeldused nagu ruum ja aeg. Mõistus "... ei ammuta seadusi
Iga subjekti kohamärk annab ühe koha loodavas kompimisruumis. Kombates sõrmedega mingit asja omistame me talle mingi kohamosaiigi. Sama toimub ka loomade maailmas -- "nii kompimis- kui nägemisruumis, on asjade kohamosaiik omistatud subjekti poolt ta omailmade objektidele ning keskkonnas seda kohamosaiiki ei eksisteeri". Omailma objekt jääb objektiivselt tunnetamatuks -- asjaks iseeneses. Täiuslikuma omailma loob aga nägemisruumi olemasolu Looduses on valgustundliku nahaga loomi, kellel on kompimis- ja valgusärrituse korral kohamärkide tekkimiseks ühed ja samad kehapiirkonnad. Nägemisorganiga loomadel aga on nägemisruum ja kompamisruum lahus ja oleneb subjektist, kumb neist hakkab tähtsamat rolli mängima eluks vajalike märkide projitseerimisel sobivatele omailma objektidele.
mäluaatomitest, millel puuduvad otsesed tähendused · Tähenduse saavda need atomaarsed osakesed (nagu foneemid Saussureil) üksnes nende seoste kaudu, millesse nad paigutuvad. · Nad moodustavad seostatuid struktuure metafoorseid ja metanüümilisi ahelaid · See korrastatus on minimaalne keele korrastatusega · Kuid, ja see on oluline, neid ahelaid on võimalik tõlkida loomulikku keelde. · Miks? Vastasel korral jääks ta tunnetamatuks ja kogu lacaanlik psühhoanalüüs ja subjekti ajutinegi terviklikkus variseks kokku ja osutuks võimatuks. Ometi ei ole me skisofreenikud, vähemasti esmapilgul. Kuid, nagu me ütlesime, ei ole võimalik keele enda struktuurilise katkestuse tõttu (keel on asendus ja erinevussüsteem teistest) kogeda ennast tervilkiku suletud subjektina, vaid alati me samastume ja identifitseerume ajutiselt nii nagu keel meile neid samastumisvõimalusi ette heidab
annaabi.ee 
