Need on olemas igaühel, kuid mitte kõik ei oska neid ära tunda. Kui miski on meile lihtne, me ei pea selle nimel pingutama, siis selles seisnebki meie loomulik anne. Anded võivad olla väga erinevad. Võib olla õnnestuvad hästi arvutused või laulude kirjutamine, tantsimine või joonistamine, kokandus või sortlikud harjutused, võib-olla on teil inimesetundmise anne või olete loomupäraselt helde. Oluline, et ande järgimine oleks meie hingele soodne, tekitaks õnnetunde ja me tunnetaksime oma individuaalsust. Väga sageli inimesed nurisevad selle üle, et nad on olukordade ohvrid ning süüdistavad kõiki ümberkaudseid oma õnnetustes, kuigi tegelikult on nad omaenda mõtete ja tunnete ohvrid. Reeglina sellised inimesed vihkavad oma tööd, ümbruskonda ja neid ümbritsevaid inimesi, süüdistavad ülemust ülejõu käivas töös ja selles, et neid ei edutata. Loomupärased anded on meie isiksuse osaks ja miski ei saa seda meilt ära võtta. Põhiline
16 Descartes (vt Lisa 20) Descartes oli veendunud, et tõsikindla tunnetuse võib anda meile üksnes mõistus. Me ei või kunagi usaldada seda, mis seisab vanades raamatutes. Me ei või usaldada oma meeli. Teda huvitas meie tunnetuse kindlus ehk see, mida me üldse võime teada. Teine tähtis küsimus oli hinge ja keha vahekord. Ta väidab, et me ei tohi pidada midagi tõeks, ilma et me täiesti selgelt ja ilmselt tunnetaksime, et see on tõsi. Descartes mõtleb, et põhimõtteliselt on võimalik kõiges kahelda. Tema tuntuim ütlus: "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Ta väidab, et kujutlus täiuslikust olendist ei saa pärineda milleltki, mis ise on ebatäiuslik. Järelikult peab kujutlus täiuslikust olendist pärinema täiuslikult olendilt- Jumalalt. Ka tema arvas, et mõtte ja olemasolu vahel on seos. Mida selgem on mingi nähtus mõtte
meelevallad on üldise seaduse alusel ühendatud. > Selgituseks mõned väljavõtted Puhta mõistuse kriitikast: "Aeg ja ruum kuuluvad paratamatult ja kahtlemata meie meelelisuse juurde, millised ka poleks meie muljed; ent muljed võivad olla üsna erinevad. Ükskõik kui suure selguseni me oma kaemust ka ei viiks, ikka ei suuda me läheneda asjadele iseeneses [asjade iseeneses omaduste tunnetamisele]. Igal juhul tunnetaksime me ka siis täielikult vaid oma kaemuse viisi, st meie meelelisust, ja sedagi vaid subjektil aja ja ruumi algse olemasolu tingimusel; millised on asjad iseeenses seda ei saaks me kunagi teada ka kõige selgema meile antud nähtuste teadmise kaudu. Näiteks pole kahtlust, et õiguse mõiste, mida kasutab terve mõistus, langeb täiesti kokku sellega, mida võiks sellest arendada kõige peenem spekulatsioon, vaid selle erinevusega, et
ise ei muutu, kuna kogemus on keelest ja teooriast sõltumatu või selle eelne. Rorty on seisukohal, et Wittgensteini privaatkeele argument näitas, et ei saa olla keele-eelset teadlikkust. Arusaam vaimse teoreetilisest laetusest on omane ka hilisematele eliminatiivmaterialistidele, kelle tuntuimad esindajad on Paul ja Patricia Churchland. Ekslik teooria mõjutab meie tunnetust ja paneb meid arvama, et leiduvad vaimuseisundid jms. Kui tunnetaksime end läbi närviteaduste mõistevõrgustiku, siis mõistaksime, et selliseid vaimuseisundeid nagu uskumused, lihtsalt ei ole. Churchlandi eliminativism. Paul Churchland on eliminativist põhiliselt propositsiooniliste hoiakute suhtes. Teooriat, mis määrab vaimsed mõisted, nimetab ta rahvapsühholoogiaks. Churchlandi versioonis on eliminatiivmaterialism seisukoht, et rahvapsühholoogia on väär ning vajab elimineerimist neuroteaduse kategooriate ja printsiipidega
ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis ,,Theaitetos": ,,Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju
ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis ,,Theaitetos": ,,Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju
ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: „Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti“. Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses. Kui tunnetada neid ideid, siis annab see ka tõelist teadmist. Lõpuks mõistetakse hüve olemust. Theaitetos ütleb Platoni dialoogis „Theaitetos“: „Mulle näib, et see, kes midagi teab, lihtsalt tajub seda, mida ta teab ning minu arvates ei ole teadmine muud kui taju
annaabi.ee 
